Kas internetipettuste ennetamine on võimalik?

--StartFragment-->

Riigi üheks peamiseks kohustuseks on tagada õiguslik kaitse elanikkonna huvidele, samas peaksid kodanikud nõustuma järgima riigipoolseid seadusi. Ideaaljuhul võiksid elanikud nõustuda ühiskondliku elustiili ideega, milleks oleks vastastikku individuaalsete õiguslike huvide austamine.

Täpselt samamoodi nagu see toimib materiaalses maailmas nii peaks ka digitaalses maailmas olema riigil ja kodanikul vastastikkused kohustused.

Kurb, aga tõsi, kuid tänased e-ärinduse eeskirjad ei ole täielikult kooskõlas, see aga takistab osapooltel saavutada usaldusväärsust interneti keskkonnas ja aeglustab e-ühiskonna sätestamist e-Eesti ideesse. Vastuoluline on ka indiviidide IT- tehnoloogiate kasutamine.

Suuremal või vähemal määral võib pettust märgata kogu e-Eesti võrgustikus, alustades "ebamõistlike äripraktikate" kergest flirdist kelmustega kuni küberkuritegevuseni välja ning hõlmates ka “piiripealseid" kui mitte illegaalsete teenuste reklaamkampaaniaid. http://blog.consumerwebwatch.org/2009/04/stringing_along_an_estonian_sc_4.html

"Kuritegevus ahela" tipus asetseb kõige keerukam küberkuritegu, millega ristitakse mõningaid Eesti firmasid kurikuulsa RBN organisatsiooni Euroopa “baasiks”. Keda omakorda seostatakse kõige kurioosemate illegaalsete tegevustega nagu näiteks lastepornograafiaga.

Sellele järgneb klassikaline 419-petuskeem, mis praeguse tööturu kriisi tõttu tekitab hulgaliselt uusi "tööpakkumisi", kus õnnetu taotleja kistakse maksete-ja pangandus pettustesse. http://www.fraudwatchinternational.com/fake-jobs/opoconsultingestonia/

Küberkuritegudele lisanduvad väikesema ulatusega kelmused ja halvamaigulised äritegevused. Heaks näiteks on eksitavad hinnad, internetioksjonid, loteriid... Seaduse rikkumine, ükskõik kui tähtsusetu see võib tunduda, on ikkagi rikkumine. Pole vist vaja mainida isiklike ja ettevõtte privaatsete andmete edasimüüki, rämpsposti ning muid sellega seonduvaid hästi organiseeritud tegevusi, mida saab nimetada ettevõtte poolt sooritatud varjatud reklaamiks. Miks inimesed unustavad, et materiaalse maailma reeglid laienevad ka küberruumi?

Piraatlusest (illegaalne tarkvara, videod ja muusika on allalaadimiseks kättesaadav meile kõigile) on saanud oluline osa inimeste elus. EMule, BitTorrent... – kõigile teada kohad ning nende hõlpsamaks kasutamiseks mõeldakse välja erinevaid lahendusi.

Jättes kõrval seadusliku või moraalse vaatenurga, siis selline küberkuritegude buum tekitab peamiselt ainult usaldusväärsuse puudumist.

Alustuseks ei tekita see usaldust rahvusvahelistes äripartnerites, kuna üle veebi ja pressi levivad ekstensiivse kajastused käesoleval teemal. Ajal, mil majanduse madalseis teeb konkurentsis püsimise isegi raskeks, kuidas saavad meie ärid olla üldse usaldusväärsed, kui potentsiaalsele kliendile vaatab internetist vastu moto "Eesti veebiärindus võrdub kelmusega"? Kui meie ettevõtted on välisväljaannete pealkirjades või nende kohta teostab küberkuritegevuse uurimist U.S. SEC või kui meie küberkuritegevusega satuvad võitlema FBI eksperdid, siis tõesti ei soodusta me turvalise ja atraktiivse maine loomist välispartneritele.http://voices.washingtonpost.com/securityfix/2008/09/estdomains_a_sordid_history_an.html

Internetis toimuv äritegevus on ettevõtetele suur võimalus eksportida oma tooteid ja tarbijalgi laiendab veebikaubandus oluliselt valikuvõimalusi. Mujal maailmas käib maksmine krediitkaardiga, teistel pole meie turvalist pangalinki. Kuna eestlased pole harjunud kasutama kogu maailmas levinud maksevõimalusi, siis kahjuks oleme me krediitkaardimakse pettuste sihtgrupiks. Võib väita, et arvukalt pettureid meelitab ligi ka kavandatav online hasartmängu turg.

Kui tahame, et e-Eesti ei paistaks silma ainult oma kriminaalse taustaga, peame midagi muutma. Esimesed sammud selleks on juba ju astutud: kogu digitaalse ID kontseptsiooni, TTÜ-l asjakohaste programmide ning NATO küberkaitsekeskuse loomise näol.

Sellest ei piisa, tuleb liikuda edasi. Suunduda võiks "e" eesliitega sotsiaalse lepingu loomise poole, millega annaks tagada turvalisus ja inimeste kaitse küberruumis. Selline liigutus parandaks kahtlemata e-Eesti mainet rahvusvaheliselt ning võidaks potentsiaalsete välispartnerite usalduse.

On olemas tehnoloogiad, mis muudavad ebaseadusliku sisuga (või ainult Eestis loodud) tekstile ligipääsu võimatuks. See võimaldaks piirata kuritegevuslikke tegevusi ning kaitsta üksikisikuid ja ettevõtjaid pettuste eest.

Tegelikult oleme me võimelised kaitsma alaealisi pornograafia saitidel kajastamise eest, ebasobivate ettepanekute või veebis saadaval olevate narkootikumide kättesaadavuse eest, oleksime võimelised ära hoidma ka identiteedi vargusi.

Suudaksime ka tagada kindlustunde oma välispartneritele, et tehes koostööd ".ee" partneriga, ei satu nad pettuse ohvriks.

Mida selleks vaja läheb? Selliste tehnoloogiate kasutamiseks läheb vaja poliitilist otsust, mis põhineb avalikul e-sotsiaalsel lepingul, mis toimiks samamoodi nagu reaalses maailmas- suurema turvalisuse eest tulevad täiendavad piirangud ja kontroll.

Peamine küsimus, mida endale seejuures esitada on: kas oleme julgeoleku nimel valmis ohverdama oma anonüümsust?

Kuid kõik märgid näitavad, et lähitulevikus ei jää riikidel lihtsalt muud üle kui sekkuda karmilt küberruumis toimuvatesse tegevustesse. E-Eesti on olnud heaks eeskujuks meie kaasliikmesriikidele arenenud tehnoloogiate kasutamisel. Oleks kahju, kui jääksime eelnevate saavutuste varju ja ei üritaks neid tulevaste väljakutsete lahendamisel ära kasutada.

On aeg midagi ette võtta, sest e-sotsiaalse lepingu sõlmimine eeldab tegelemist eetiliste, filosoofiliste, õiguslike ning sotsiaalsete probleemidega ja need on rohkem aega nõudvamad kui tehniliste küsimuste lahendamised. Tuleb välja mõelda, mis on meile oluline ning kui tähtsad ikkagi on küberruumi turvalisus ja maine parandamine.--EndFragment-->