Eelmisel reedel toimus Tallinnas Äripäeva ja ITL-i (Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) koostöös IT valdkonna juhtiv konverents „Visioonist lahendusteni“. Seal küsis Äripäeva peadirektor Igor Rõtov arutelupaneelil osalenud Eesti IT tippudelt küsimuse „Kas IT inimesed on Eesti avangard?
Sealt edasi mõeldes – kas Sinu IT meeskond on Sinu äri avangard?
Paneeli vastused Igori küsimusele olid eestlaslikult tagasihoidlikud. Valdo Kalm, Linnar Viik ja Sten Tamkivi ei pidanud IT-inimesi ühiskonna arengut vedavaks eelrühmaks. Majanduslikkus mõttes on IT sektori käive ja ekspordimaht kaduvväike ning 5-10 aasta perspektiivis on IT lahendused koos vee, elektri ja küttega sarnane osa eluks vajalikust infrastruktuurist. Ei midagi erilist.
Samas peegeldus nende mõttekäikudes ja olemuses rahulolu, et nad tegelevad ühiskonnale vajalike asjadega ning on arengute eesliinil. Ja neile meeldib, mida nad teevad.
Olen ise vestlustes teiste riikide IT tippudega tunnetanud sügavat kadedust meie elukeskkonda mõnusamaks tegevate lahenduste üle. Elektrooniline tulumaksudeklaratsioon, e-valimised, e-kool, internetipangandus, m-Parkimine, ID-kaart ja mitmed teised teenused on märkamatult meie igapäeva elu lahutamatuks osaks saanud ning valgusaastate kaugusel teistes riikides.
Kas initsiatiiv on äri või IT käes?
Tulles nüüd riigi ja ühiskonna tasandilt äri tasandile, tekib sama küsimus – kas IT inimesed minu ettevõttes on ettevõtte arendamise eesliinil või tubli töömesilasena leidmas lahendusi äripoole visioonidele? Kas:
1) teades IT valdkonna võimalusi ja uusi tehnoloogiaid, tuleb IT juht särasilmselt välja ettepanekutega soetada äri arengut toetav infosüsteemi rakendus või lahendus
2) või tuleb tegevjuht särasilmselt IT juhi juurde visiooniga oma valdkonda või ettevõtet arendada ning küsib, kas seda tehniliselt on võimalik saavutada?
Ehk kelle käes on initsiatiiv sünergia tekkimiseks? Olen sageli märganud nõrga IT juhiga ettevõtetes hoopis sellist kahepoolset ooteseisundit:
1) IT spetsialistid eeldavad, et juhtkond ja kasutajad teevad vajalikud otsused ning nõuavad
2) Juhtkond ja kasutajad eeldavad, et IT spetsialistid tagavad infosüsteemi arengu ja hoolduse ning teevad vajalikud parendamisettepanekud
IT inimesel on lihtsam omandada ärivajaduste tunnetus
Minu veendumus on, et IT juhil on lihtsam omandada äripoole tunnetus kui tegevjuhtkonnal IT valdkonna oma.
IT valdkonnas edukas olemiseks peab olema hea matemaatika- ja insenerisoon, loogiline ja ratsionaalne mõtlemine, sünteesi- ja analüüsivõime. Nii on loomuomaselt lihtne lahti mõtestada äri, tema olulised toimimispõhimõtted ning leida tehnilisi lahendusi see masinavärk uuel tasemel tööle panna.
Põhivaldkonna või ärijuhil on IT lahenduste visioneerimisel initsiatiivi hoida palju raskem. Kogu IT valdkond on nii kiires arengus, et eesliinil olemiseks peab väga palju lisaks lugema, aru saama mis on oluline, mis ainult ajutine hype ning nägema rakendusprotsesside keerukust.
Oleme maailmas sellises arengujärgus, kus informatsioonil on võtmeroll ettevõtte töö- ja konkurentsivõime säilitamisel. Konkurentsieelise saavutamiseks ei piisa lihtsalt õigete lahenduste rakendamisest. Seda teevad ju kõik. On vaja veel midagi erilist.
Kaasa IT juht ettevõtte juhtimisse
Parimad lahendused tekivad loomulikult sünergilises koostöös – mõlemad pooled peavad üksteist mõistma, innustama ja läbi arutelu vahvate lahendusteni jõudma. Parimad, konkurentsieelist andvad ideed tekivad tavaliselt ootamatult arutelude käigus, kus ühel hetkel kellelgi sähvatab ning nii ongi millegi erilise seeme idanema pandud.
Seetõttu on oluline kaasata IT juht ettevõtte tegevjuhtimisse. Ta peab olema samas infovoos, kus ettevõtte tippjuhtkond. Ta peab olema nende võtmearutelude juures, kus jõutakse uute äri või põhitegevust edendavate lahendusteni.
Anna võimalus oma IT juhil särada ja varsti särab ka Sinu ettevõte.
Erkki Leego, Hansson, Leego & Partner juhtivpartner