Tööandja jaoks erisoodustuse alla liigituvad töötaja spordikulud tuleks vabastada erisoodustusmaksust vähemalt 500 euro ulatuses aastas, kirjutab riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.
- Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Foto: Veiko Tõkman
Tööandja jaoks erisoodustuse alla liigituvad töötaja spordikulud tuleks vabastada erisoodustusmaksust vähemalt 500 euro ulatuses aastas. Sporti harrastava töötaja tervislik seisund paraneb, samuti tema võime igapäevase eluga toime tulla. Kasu saavad nii töötaja, tööandja kui ka ühiskond laiemalt, kuna terve töötaja ei ole koormaks tervishoiusüsteemile.
Lisamaksu tuleb praegu tasuda, kui ettevõte soovib oma töötajate eest maksta näiteks rahvaspordiürituste osalustasu või ujulapääset. Investeering töötajasse läheb lisamaksu alla, samas kui investeering masinasse ei lähe.
Rahandusministri ametist lahkunud Jürgen Ligi on öelnud, et maksusoodustusest võidaksid ainult väljavalitud, kellele firma pakuks sportimisvõimalust. Kulud ulatuksid tema hinnangul kümnetesse miljonitesse eurodesse. Tõsi, täna sellises mahus erisoodustusmaksu spordikulude katmiseks ei maksta. Miljonitesse ulatuvat kulu saaks seletada vaid siis, kui väita, et ettevõtjad hakkaksid osa palgast maksma kas jõusaali- või golfiväljakupiletites.
Täna spordivad väljavalitud firma kulul niigi. Muudatuse tulemusena sporditoetuse saajate ring laieneks ja jõuaks nendeni, kellele seda praegu ei pakuta. Lisaks paraneks töötajate produktiivsus, mis toob nii ettevõttele kasu kui ka riigile maksude näol raha tagasi. Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri arvutuste järgi toob iga töötervise edendamisse investeeritud euro tööandjale tagasi 2,5–4,8 eurot.
On hea meel, et erisoodustuse kaotamist on teiste seas nõudnud ka Tööandjate Keskliit, kes riigile nõu andnud manifestis kirjutas, et erisoodustusmaks tuleks kaotada kõigilt tööandja investeeringutelt töötajate tervisesse.
Kui uskuda Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangut, siis jääb Eestil elanikkonna kehva tervise tõttu saamata kuni 15% SKPst. Töötajate võimalusi oma tervist hoida tuleb avardada ja luua eeldused, et väheneks töötajate kutsehaigustesse haigestumise risk. Inimene, kes on hakanud tervisespordiga tegelema, muudab tõenäoliselt oma toitumisharjumusi ning vähendab alkoholitarbimist. Nii riik kui ka tööandja peaksid leidma endas jõudu, et töötajale poolele teele vastu tulla.
Seotud lood
Maksuameti esimest korda kogutud andmetest selgub, et töötajate sportimiselt kogutav erisoodustusmaks on riigieelarve üldise mahuga võrreldes kommiraha, esmakordselt on valitsus seadnud maksu kaotamise poliitiliseks eesmärgiks.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.