Maksupoliitika peab toetama majanduskasvu

5. jaanuari Äripäeva juhtkirjas „Riik seab ettevõtjat pitsitades oksa, millel istub“ esitatud väitele vastupidiselt on vähemalt Reformierakond avaldanud valimisprogrammi, kus on selgelt kirjas, et erakond vähendab sotsiaalmaksu määra 2 protsendi võrra ja langetab töötuskindlustuse määra 1,95 protsendini. Lisaks kahekordistab meie programm tulumaksuvaba miinimumi määra. Juba alanud aastal rakendunud ja järgmisel neljal jätkuv tööjõumaksude langetamine muudab kogu majanduskeskkonna kasvusõbralikumaks.

Tulumaksumäär langes alanud aastal 21 protsendilt 20 protsendile ning töötuskindlustusmakse määr 3 protsendilt 2,4 protsendile. Tõuseb ka maksuvaba tulu määr - 144 eurolt 154 eurole. Meie sissetulekute ja jõukuse kasvatamise strateegia kiirendab maksuvaba miinimumi tõusu 300 euroni aastaks 2019.

Me peame saavutama madalapalgaliste töökohtade osakaalu vähenemise ja liikuma kõrgemat lisaväärtust loovate töökohtadega majanduse suunas. Selleks, et viimaste aastate 5–6protsendine palgakasv saaks jätkuda, peavad ettevõtjad kasvatama tootlikke investeeringuid, saavutama maailmamajanduses ja eksporditurgudel soodsamaid positsioone ning pingutama uutel eksporditurgudel läbilöömise nimel.

Riigi roll parema majanduskeskkonna kujundamisel on lisaks tööjõu maksukoormuse alandamisele ka panustamine haridussüsteemi selliselt, et haridusasutuste pakutav kvalifikatsioon vastaks paremini majanduse ja ettevõtete vajadustele. Pidevalt muutuvas majanduskeskkonnas ja odavate töökohtade taandumise olukorras on suur tähtsus töötajate ümberõppel.

Skandinaaviamaade tasemel kõrgete palkadeni on meil veel tükk maad minna, aga järjest rohkem on näiteid edukatest eksportivatest ettevõtetest, kus palgad on kiiresti Põhjamaade tasemete suunas liikunud. Samal ajal on näiteid Soome ettevõtetest, mis kavandavad investeeringute ja töökohtade Eestisse toomist, sest siin on soodsam maksusüsteem ja ettevõtluskeskkond. Meie põhilised kaubanduspartnerid on samuti teinud pingutusi oma majanduskeskkonna parandamiseks, alandades viimastel aastatel jõudsalt ettevõtte tulumaksu, samas kui tööjõumaksud on neil vähe muutunud.

Põhjanaabrite suurim probleem on pikka aega kestnud stagnatsioon majanduses, kahanev konkurentsivõime ning tööjõulise elanikkonna vähenemine. Soome palgatase on kerkinud juba kõrgemale Rootsi ja Saksamaa palkadest. Samal ajal on Soome maksukoormus üks kõrgemaid terves Euroopas. Alates 2008. aastast on igal aastal vähenenud tootmismahud elektroonika-, metsa-, metalli- ja metsatööstuses. Kahanev konkurentsivõime viib riigist minema nii töökohad kui ka investeeringud. Konkurentsivõime kahanemise tagajärjeks on Soome ekspordi maailma turuosa kahanemine ja tööpuuduse suurenemine ning prognooside järgi jääb edasine palgakasv tagasihoidlikuks.

Sellepärast ootavad ettevõtjad Soome suurettevõtjate keskliidu hinnangul eelkõige tööjõumaksude alandamist.

Meie sammud tööjõu maksukoormuse vähendamiseks loovad paremad eeldused ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks ja kiiremaks majanduskasvuks. Praeguses olukorras, kus palgakasvu tempo on kiirem kui tootlikkuse kasv, peavad ettevõtjad kasvavat palgakulu rahastama mitte ainult kasumite, aga ka investeeringute arvel. Sellepärast on maksukoormuse ja eelkõige tööjõumaksude vähendamine kohane ja vajalik riigipoolne meede.