Ravikindlustuse seaduses annab konkurentsieelise haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglatele, leiab vandeadvokaat Karl Kask.
Haigekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga, kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglat.
Selle põhimõttega ravikindlustuse seadusest pannakse paika tervishoiu rahastamise mudel ja konkurentsivõimalused tervishoiuteenuste turul.
Haiglavõrgu arengukavas (HVA) on 19 väljavalitut, kes asuvad väljaspool konkurentsi. HVAsse kuulumine kindlustab haigekassa tänase halduspraktika järgi HVA haigla pidajale automaatselt ravi rahastamise lepingu ja ravimahud. Seejuures ei kuulu HVA haigla pidajaga enne lepingu sõlmimist ja ravijuhtude arvu kokku leppimist hindamisele ükski ravikindlustuse seaduses nimetatud kümnest kriteeriumist. Oluline on vaid ravi piirkondlik kättesaadavus, teisisõnu haigla asukoht. Kahjuks jätab geograafiline lähenemine täiesti varju patsiendi vaatevinklist palju olulisema kriteeriumi, raviteenuse kvaliteedi.
Kuigi lepingute sõlmimise ja ravimahtude jaotamise praktikas ei ole midagi muutunud, on äsja lõppenud aasta tähelepanuväärne, sest raviteenuse rahastamise kohta on oma soovitused andnud konkurentsiamet ja õiguskantsler Indrek Teder.
Sotsiaalministrile tehtud ettepanekus konkurentsiolukorra parandamiseks raviteenuste rahastamisel on amet seisukohal, et haigekassa lähenemine kahjustab konkurentsi ja HVA haiglate lauseelistamine on vastuolus vaba konkurentsi põhimõttega, sest ravi rahastuse võib arengukava haigla saada isegi siis, kui tema osutatav teenus on kallim ja ebakvaliteetsem. Amet on teinud patsiendi õiguste parema kaitse huvides ministeeriumile ettepaneku algatada ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, et lisada seadusesse selged ja läbipaistvad kriteeriumid, millisel juhul on HVA haiglate eelistamine põhjendatud ja millisel mitte.
Eelmise aasta lõpul haigekassale adresseeritud soovituses ei ole ka õiguskantsler tänase ravi rahastamise praktikaga nõus peamiselt seetõttu, et HVA haiglaga lepingu sõlmimisel on ainsaks argumendiks ravi piirkondlik kättesaadavus. Õiguskantsler juhib õigustatult tähelepanu sellele, et ravi rahastamise lepinguid sõlmides teeb haigekassa valiku patsiendi eest ja sellist valikut tehes tuleb kõigepealt hinnata teenuse kvaliteeti. Õiguskantsler on arvamusel, et kvaliteedi hindamata jätmine riivab ravikindlustatud isikute põhiõigusi, sest pole tagatud, et patsient saab ravikindlustusraha ja omaosalusena tasutava summa eest võimalikult heal tasemel tervishoiuteenust. Samuti ei tulene õiguskantsleri hinnangul seadusest, et HVA haiglatega on kohustuslik sõlmida lepinguid valimatult ja sõltumata nende vastavusest ravikindlustuse seaduse kriteeriumidele.
Nõustuda tuleb ka õiguskantsleri soovituses öelduga, et kui riik on otsustanud mõnes valdkonnas konkurentsi piirata, tuleb tal ühtlasi tagada, et seetõttu ei jääks tarbija kaitseta ning osutatava teenuse hind ja kvaliteet ei kujuneks halvemaks, kui vaba konkurentsi tingimustes.
Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Selle õiguse olemuslik osa on võimalikult heal tasemel tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine. Geograafial ehk maateadusel põhinev ja vaba konkurentsi takistav ravi rahastamise mudel meie õiguse tõhusale kaitsele kaasa ei aita.
Autor esindab kohtus Benita Kodu ASi (endise ärinimega Villa Benita AS) vaidluses Eesti Haigekassaga (toim).
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.