Tark laen elavdab majandust

Valitsussektori võlg on viimaste aastatega peaaegu kahekordistunud 1,85 miljardi euroni. Suur osa sellest on kulunud teiste riikide abistamiseks. Mõistlik oleks Eestil aga emiteerida riigivõlakirju selleks, et ära teha olulised taristuprojektid. Sellega elavdaksime majandust ja looksime töökohti, millelt riik võidaks omakorda maksutulu.

Investorid ütlevad, et kui me ei kasuta Euroopa rahatrükiga tekkinud olukorda ära, võime kaotada palju. Mikk Talpsepp kirjutab 6. veebruari Äripäevas ilmunud arvamusloos "Jääme vabatahtlikult vaesemaks?", et kui praegu on meie elatustase umbes 70 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, siis hiljem, pärast rahatrükiprogrammi, millest Eesti ei saa osa, sest ei toeta enda majandust, võib Eesti võrreldes teistega vaesuda ja elatustase langeda 60 protsendini ELi keskmisest. Reformierakonda peaks vähemalt seegi seik mõtlema panema, kuna unistus Euroopa viie rikkaima riigi hulka jõudmisest hakkab üha enam tuhmuma.

Laenu võtta või võlakirju emiteerida tuleb mõistlikult ja laiemat visiooni omades. Investeeritud raha peab looma töökohti ning sellega ei tohi kustutada tuld, nagu me nägime Estonian Airi puhul. Tegutseda tuleb enne, kui me peame hakkama tegelema tagajärgedega.

Oluline on niisiis, kuhu raha suunata. Enne meid on mitmed riigid majandusseisaku aastatel käivitanud taristuprojekte majanduse elavdamiseks. Eesti on seni loobunud teemaksust raskeveokitele, sest meie teed on halvas korras. Samas, kas praegu poleks mõttekas ehitada välja Tallinna-Tartu maantee või teha korralikuks Tallinna ja Pärnu vaheline tee.

Miks mitte mõelda suurelt ning vaagida tõsiselt Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamist. Tunnel hoogustaks majandussidemeid meist jõukama põhjanaabriga ja parem ühendus suurendaks siinset elatustaset. Kui me Rail Balticut peame reaalseks projektiks, siis ei ole ka Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel võimatu. Mitte midagi tehes ei saa ka midagi praemaks muutuda.