Euro tulek lisas Leedus optimismi

Saksa-Balti Kaubanduskoja eelmise aasta alguses tehtud uuring näitas, et üle kahe kolmandiku Leedus tegutsevatest Saksa ettevõtetest pooldas euro kasutuselevõttu. Euroopa ühisvaluuta vastu oli vaid 7% küsitletud ettevõtetest ning 13% firmadest pidas 2015. aasta algust eurole ülemineku jaoks liiga varajaseks. Saksa ja Baltimaade ettevõtete arvukatel kohtumistel muutusid aasta jooksul meeleolud euro suhtes veel positiivsemaks ning ettevõtjad võtsid uut valuutat üha enam omaks.

Teiste kogemused euroga

Oodatakse, et euroga kaasnevad Leedus madalamad tehinguhinnad ja hindade suurem läbipaistvus. Läti Panga andmetest selgub, et alates euro kasutuselevõtust on piiriüleste maksete tehingutasude pealt säästetud 100 miljonit eurot. Eesti kogemused euroga on samuti head – madalamad intressimäärad, parem reiting ja välisinvesteeringute kasv on soodustanud majanduse elavnemist pärast 2008.–2009. aasta kriisi.

Euro on Balti riikidele äärmiselt tähtis, kuna kõigi nende kolme väliskaubanduse fookus on suunatud Läänemere piirkonda ja Euroopa Liitu. Vene turg ei ole Baltikumi jaoks nii oluline, kui seda vahel näidata püütakse. Näiteks eksportis Leedu 2013. aastal pea 20% oma kaupadest Venemaale ja ELi läks 57%. Läti ekspordist suundus Venemaale 16% ja ELi 66% ning Eesti ekspordist läks riigi suurima naabri juurde vaid 11% ja ELi eksporditi 71%. Otsesed välisinvesteeringud näitasid samuti tugevaid sidemeid Lääne partneritega. Kolm neljandikku Balti riikide väliskapitalist pärineb EList, Venemaalt tuleb vaid 5%.

Ukraina kriis pärsib arengut

Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted on Ukraina kriisi mõju oma nahal selgelt tundnud. Üle kolmandiku Balti riikides tegutsevatest Saksa ettevõtetest kinnitas, et 2014. aastal vähenes tellimuste arv nii rubla languse kui ka nõudluse vähenemise tõttu Venemaal ja Ukrainas. Eriti mõjutas see logistikaäri ja masinatööstust. Enamik ettevõtteid pidi toime tulema ka keeruliste oludega kaupade transportimisel Lääne-Euroopasse, sest tagasisõiduks pealevõetavad veosed Venemaale langesid ära.

Kuigi Lääne sanktsioonid Venemaa vastu on avaldanud Balti riikide majandusele vähest otsest mõju, on selle tagajärgi tunnetatud paljudes tööstusharudes. Kõige teravamini toiduainetööstuses, turismis ja logistikas. Ukraina kriisil on olnud negatiivne mõju ka majandusarengu hindamisele: uuringu andmetel vähenes mullu paljude ettevõtete usk majanduskasvu ning seda eriti Lätis ja Eestis. Leedus eeldab aga üha rohkem ettevõtteid, et kasv jätkub. Üks optimistliku hinnangu põhjus on just nimelt euro kasutuselevõtt.

Leedu ja Läti kiire kasvu ootus

Olgugi, et Venemaa embargo mõjutab sisemajanduse kogutoodangut negatiivselt, selgus 2014. aasta lõpus, et kõik kolm Balti riiki võivad jätkata majanduskasvu kursil. Näiteks Munich Re Groupi majandusanalüütikud prognoosivad, et Leedu ja Läti võivad olla kaks kõige kiiremini kasvava majandusega riiki ELis. Ka Eesti majanduse stabiilne kasv võib jätkuda.

Olgu kuidas on nii Ukraina kriisiga kui ka Venemaa ja läänemaailma pingetega, Saksamaa ettevõtted usuvad oma tegevusse Balti riikides. Selles on oluline roll Balti riikide kuulumine NATOsse, Euroopa Liitu ning euro kasutuselevõtt.