SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
- OMX Baltic−0,05%298,45
- OMX Riga0,71%864,41
- OMX Tallinn0,12%1 951,81
- OMX Vilnius−0,37%1 149,67
- S&P 500−0,07%5 402,07
- DOW 30−0,11%40 478,91
- Nasdaq −0,13%16 809,21
- FTSE 1001,41%8 249,12
- Nikkei 2250,84%34 267,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,05%298,45
- OMX Riga0,71%864,41
- OMX Tallinn0,12%1 951,81
- OMX Vilnius−0,37%1 149,67
- S&P 500−0,07%5 402,07
- DOW 30−0,11%40 478,91
- Nasdaq −0,13%16 809,21
- FTSE 1001,41%8 249,12
- Nikkei 2250,84%34 267,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,12
- ST
SEB: Suurettevõtted eelistavad järjest enam mobiilipanka
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. ASi SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutavad juba ligi pooled äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.
„Aastatega on kasvanud klientide hulk, kes oma pangateenuseid teevad veebi vahendusel ja pangaklient kohtub meiega digitaalsetes kanalites ning me näeme neid pangakontorites aastatega järjest vähem,“ tõdes e-panganduse võidukäigust rääkides SEB ettevõtete segmendijuht Maarja-Maria Aljas. „Seetõttu kanalid, mida pank oma klientidele pakub, on üha laiemad.“
Lai ampluaa
Aljase sõnul aitab SEB klientide internetiteenuste kasutamise muutustest paremini aru saada, kui vaadata, milliseid kliendisegmente pank omab. Universaalpangana teenindab SEB igas suuruses kliente: alates väikestest, kelle pangavajadus hõlmab endast paari makset kuus, panga maksete ülevaadet ja konto jääki. „Nende kõrval on klientideks Eesti suurimad ettevõtted, kellel on sadu töötajaid ja kes pangakontodel oleva rahaga kogu aeg tegutsevad, saadavad palgafaile, maksekorraldusi – nende jaoks on vaja hoopis teistsuguseid lahendusi. Kuid täiesti teistsugune segment on Eestis tegutsevad välisettevõtete tütarfirmad, kelle finantsjuhtimine toimub hoopis mõnel teisel kontinendil, nende jaoks on vaja hoopis kolmandaid lahendusi,“ tõi Aljas näite panga haardeulatusest.
Seega on pangandus täna digitaalses mõttes hästi lai ja pangad peavad vastama igasuguse kliendisegmendi ootustele ja vajadustele. „Näiteks on mobiiliäpp hiljutine trend, mille kasutus on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud ja on veelgi kasvamas – see on kindlasti kõige uuem ja moodsam kanal, mis on juurde tulnud meie valikusse,“ selgitas ta.
Pangaliidestuse võidukäik
Kõige suuremaks panga kanaliks, kus klientidega kohtutakse, on Aljase sõnul internetipank, seal on võimalus teha tehinguid oma kontodelt, sooritada makseid, saada väljavõtteid ning kogu tootevalik on seal olemas. „Pangaliidestused on selline vorm, kus klient liidestab oma raamatupidamistarkvara panga internetipangaga. Mis tähendab, et igapäevaselt ta internetipanka ei tule, vaid teeb oma finantstehinguid raamatupidamistarkvaras ja see suhtleb meiega otse ning me saame kliendi tehinguid seda kaudu,“ selgitas Aljas. Lisades, et see on kahtepidi tegutsev mudel: suuremad ettevõtted kasutavad lahendusi, kus nende tarkvara on kas nende endi arendatud või otse vastu panka liidestatud, ja siis on väiksemad kliendid, kes kasutavad Eestis laialt kasutatud tarkvarasid, millel on operaatorkanali leping ja nad saavad SEBga väga lihtsalt ja otse ühenduda ning tehinguid teha.
Digitaliseerimise kasutegur
Aljase sõnul on digitaliseerimine muutnud ettevõtete finantsjuhtimise lihtsamaks. „Me näeme selgelt, et üha rohkem ärikliente liigub traditsiooniliste lahenduste juurest digitaalsete tööriistade poole. See ei ole enam valik, vaid vajadus – efektiivne finantsjuhtimine nõuab kiirust ja mugavust,“ rääkis ta. SEB on viimastel aastatel suurendanud investeeringuid pangaliidestustesse ja mobiilipanka, et muuta finantsoperatsioonid veelgi sujuvamaks. Juba praegu on näha, et pooled suurtest äriklientidest kasutavad pangaliidestusi ja teine pool teeb oma tehinguid internetipangas.
Ta tõi näite ettevõttest, kelle maksehaldusprotsessid muutusid digitaliseerimisega oluliselt kiiremaks: „Klientide jaoks on oluline, et nende andmed oleks masinloetavad, see aitab palju kaasa raporteerimiskohustuse puhul, see aitab palju kaasa, kui sul on kõik andmed süsteemides olemas. Kui varem kulus suuremahuliste maksete töötlemisele mitmeid tunde ja vajati käsitsi sekkumist, siis nüüd teevad integratsioonid ja automatiseeritud lahendused selle töö sekunditega.“ See tõestab, et tehnoloogia muudab ettevõtete finantsvooge mitte ainult kiiremaks, vaid ka täpsemaks.
Mobiilipanga eelis
Maarja-Maria Aljas rõhutas, et pangateenused liiguvad üha enam digilahenduste suunas ning mobiilipank ja pangaliidestused aitavad ettevõtete finantsjuhtimist tõhustada. Ta märkis, et juba ligi pool äriklientidest kasutab lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid. Mobiilipanga populaarsus on kasvanud eriti suurettevõtete seas, kes vajavad reaalajas ligipääsu oma finantsandmetele. Kui varem eelistasid mobiilipangandust peamiselt väikeettevõtted, siis nüüd on see muutumas standardiks ka suuremate firmade jaoks.
Aljas rõhutas, et mobiiliäpp on suurettevõtete juhtidele oluline tööriist eelkõige finantsjuhtimise paindlikkuse ja kiiruse tõttu. Üks peamine eelis mobiilipangas on reaalajas maksete jälgimine ja kinnitamine. „Meie suurklientide seas on juhtumeid, kus kiire otsuse tegemine võib tähendada tuhandeid eurosid kasu või kahju. Mobiilipangas saab tehinguid kinnitada sekunditega, ilma et peaks ootama kontoris istuvat raamatupidajat,“ selgitas Aljas. See tähendab, et juhid saavad vajadusel kiiresti reageerida turu muutustele ja finantsriske paremini hallata.
Ta tõi välja ka turvalisuse aspekti: „Me ei räägi enam lihtsalt mugavusest, vaid ka turvalisusest. SEB mobiilipanga lahendused on varustatud mitmetasandilise autentimise ja riskituvastussüsteemidega, et kaitsta ettevõtteid võimalike küberrünnakute eest.“ Aljas rõhutas, et just suurettevõtete jaoks on oluline, et finantsprotsessid oleksid maksimaalselt automatiseeritud ja kaitstud.
Samuti on mobiilipank oluline rahavoogude haldamiseks ja meeskonnasiseste finantsotsuste tegemiseks. „Suurettevõtte juhid peavad nägema terviklikku pilti, mitte ainult eraldi kontojääke. Mobiilipangas on võimalik hallata ettevõtte erinevaid pangakontosid, analüüsida maksete suundumusi ja prognoosida tulevasi rahavooge – kõik reaalajas,“ ütles ta.
Kokkuvõttes märkis Aljas, et „mobiilipank pole enam pelgalt lisavõimalus, vaid hädavajalik tööriist tänapäeva ettevõtte juhtimises. Kiirus, ligipääsetavus ja turvalisus – need on kolm peamist põhjust, miks juhid seda kasutavad.“
Hetkel kuum
Turvalisus ennekõike
„Kasutajamugavuse ja teenuste kiiruse kõrval ei tohi ettevõtted aga küberturvalisuse küsimust tagaplaanile jätta,“ rõhutas Aljas. Lisades, et ettevõtted peavad olema teadlikud riskidest, kuna küberpettuste arv kasvab. „Rünnakute intensiivsus on märgatavalt tõusnud. Uuringute põhjal ulatub ettevõtete keskmine kahju 38 000 euroni, see on tõsine number, mis võib mõnele ettevõttele tähendada ka ärilist kriisi. Küberpettuste kasv näitab, et arvete maksmisel tasub olla anomaaliate suhtes eriti valvas. Seda eriti siis, kui koostööpartneri või kliendi tausta ei tunta või kui tegemist on välismaksetega,“ lausus ta. Siiski on meil mitmeid häid lahendusi, mis aitavad neid riske targalt maandada.“
SEB on selle probleemiga aktiivselt tegelenud, arendades uusi turvalahendusi: „Me kasutame tehisintellekti ja masinõpet, et tuvastada kahtlaseid makseid enne, kui need jõuavad töötlemisse. See tähendab, et iga tehingut analüüsib süsteem, mis oskab tuvastada ka kõige peenemaid ohumärke.“ Ta lisas, et ettevõtted peaksid ise olema ettevaatlikud ja mitte langema klassikaliste pettuste ohvriks.
Baltikumi vaade
Aljas rääkis ka Baltikumi ettevõtete panganduse eripäradest ja tõi välja mõned huvitavad võrdlused eri riikide finantskäitumise kohta. „Kui me vaatame Baltikumi riike, siis näeme, et Eesti ettevõtted on üldiselt kõige kiiremad digitaliseerijad – siin on väga tugevalt juurdunud fintech-lahendused ja automatiseeritud finantsprotsessid,“ ütles ta.
Aljas selgitas, et Eestis on ettevõtted varasemalt olnud valmis kiiremini uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. „Näiteks Eestis on pangaliidestuste ja API-põhiste maksesüsteemide kasutamine palju levinum kui Lätis või Leedus. Eesti ettevõtted usaldavad automatiseerimist rohkem ja on valmis loobuma käsitsi tehtavatest operatsioonidest,“ märkis ta. Läti puhul märkis Aljas, et sealsed ettevõtted on ettevaatlikumad digitaliseerimise osas. „Lätis on ärikliendid üldiselt konservatiivsemad, nad testivad uusi lahendusi pikema perioodi jooksul ja ei lähe kohe uutele tehnoloogiatele üle. Samas näeme, et huvi digitaliseerimise vastu on kasvamas, eriti e-kaubanduse sektoris,“ selgitas ta.
Kokkuvõttes ütles Aljas, et „Baltikumis on selgelt erinevad finantskultuurid, kuid üldine trend on suunatud automatiseerimisele, kiirematele makselahendustele ja turvalisusele. Eesti on selles osas olnud eesrindlik, Leedu teeb tugevaid samme innovatsioonis ja Läti on pigem tasakaalukas ning ettevaatlik digitaliseerimisel.“
Pangandusteenuste personaliseerimine
Üks suurimaid muutusi on Aljase sõnul olnud traditsiooniliste kliendinõustajate rolli areng. „Varem oli kliendinõustaja peamine ülesanne aidata kliente tavaliste finantstoimingute juures, kuid nüüd keskenduvad nõustajad spetsiifilistele ja keerukamatele lahendustele. Automaatne maksete töötlus ja digitaalsed pangaliidestused vähendavad vajadust lihtsate tehingute käsitsi menetlemiseks,“ selgitas ta. See tähendab, et töötajad peavad olema rohkem orienteeritud analüütikale ja strateegilistele nõuannetele.
Lisaks on pangandussektoris kasvanud vajadus tehnoloogiaekspertide järele. „Kui veel paar aastat tagasi otsisime peamiselt traditsioonilisi finantsspetsialiste, siis täna on meie tööjõuvajadus nihkunud analüütikute ja IT-ekspertide poole. Pank pole enam pelgalt finantsasutus, vaid ka tehnoloogiaettevõte,“ ütles Aljas. Kokkuvõttes tõi ta välja, et pangandussektoris töötamine eeldab tänapäeval rohkem digioskusi, paindlikkust ja strateegilist mõtlemist. „Automatiseerimine ei tähenda, et inimesi pole vaja, vaid vastupidi – meil on vaja nutikaid, kohanemisvõimelisi spetsialiste, kes suudavad finantstehnoloogia arenguga sammu pidada,“ lisas ta.
Tulevikusuunad
Aljas märkis, et pangad, sealhulgas SEB, pööravad ESG-le suurt tähelepanu, pakkudes ettevõtetele lahendusi, mis aitavad neil kohaneda uute nõuetega ja leida jätkusuutlikke investeerimisvõimalusi. Ta rõhutas, et ettevõtted, kes suudavad ESG põhimõtteid oma ärimudelisse integreerida, on tulevikus paremas positsioonis nii finantseerimise kui ka turu konkurentsivõime puhul. Ta lisas, et rohepööre ja vastutustundlik majandamine ei ole enam pelgalt trend, vaid muutumas ärilise edu ja konkurentsivõime kriitiliseks teguriks. Kuna pank teeb ka nendel teemadel ettevõtetele koolitusi, siis neis osalemiseks tuleb ettevõtetel üle vaadata oma pangaseadete see osa, mis lubab teavitusi saada. Nii saavad otsustajad ennast hoida kursis ärisektorile vajalike muudatuste ja uusimate suundadega.
Intervjuu viimases osas käsitles Aljas SEB strateegilisi tulevikuplaane ja finantstehnoloogia arengut. SEB töötab aktiivselt välja uusi lahendusi, mis toetavad ettevõtete vajadusi. „Meie eesmärk ei ole lihtsalt pakkuda finantsteenuseid, vaid olla äriklientide strateegiline partner. Pakume neile tööriistu, mis aitavad neil vastu astuda turu muutustele ja olla konkurentsis esirinnas,“ lausus Aljas.
Kuula SEB saates, kuidas pangaliidestused ning mobiilipank aitavad ettevõtete igapäevast finantsjuhtimist tõhustada.
Kuula ka raadiosaadet, kus külas AS SEB ettevõtete segmendijuht Maarja-Maria Aljas.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Fond teeb S&P 500-le silmad ette
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele