On oht, et suures välistamistuhinas jõuame lõpuks olukorda, kus välistame suure osa valijaid.
- Äripäeva valimispäevik. Foto: Äripäeva valimispäevik
Ainus, milles kolm suuremat Eesti erakonda on ühte meelt, on see, et Keskerakonnaga koostööd ei tehta. Sama mõistlikuks peab suur osa valijatest, et kümme aastat Eestit peaministritoolilt juhtinud Reformierakond ei moodustaks uut valitsust. Kui mõlemad erakonnad välistada, jäävad tulevases valitsuses esindamata umbes pooled valijate hääled. Veidi ebamõistlik, kas pole?
Kõrvuti on kõlanud ka üleskutsed välistada äärmusparempoolne Eesti Konservatiivne Rahvaerakond või kommunismi kalduv Eestimaa Ühendatud Vasakpartei. Tõsi, kui esimesel on võimalus riigikokku pääseda, siis viimasel ilmselt parlamenti asja ei ole. Ehk nende mõju on väiksem.
Välistamisretoorikaga meenub laste ringmäng "Kes aias?" ainult selle erinevusega, et poliitmängus lükatakse vaid välja, aga mitte sisse. On arusaamatu, miks selline kategooriline ja totaalne välistamine on hea. Rida vastuargumente räägib hoopis kaasamise poolt.
Esiteks, kui erakond on saanud valijalt demokraatlikel valimistel mandaadi, siis on tal ka sõnaõigus valitsemises kaasa rääkida. Põhimõtteliselt. Kui mõnel grupil puudub seaduslik viis oma häält kuuldavaks teha, tulevad mängu ebaseaduslikud meetmed. See omakorda pole mõistlik.
Teiseks, kui erakond kaasatakse näiteks koalitsiooni, peab ta paratamatult oma vaateid ja lubadusi ka kohandama, mis reeglina välistab just äärmused. Koos viiakse täide ühiseid vaateid, mitte üksteist välistavaid.
Muidugi on alati ja igas erakonnas inimesi või seisukohti, mis ei meeldi. Aga täiskasvanud räägivad need läbi. Tabu pole parem kui tagurlus. Mõlemad on pidurid.
Seotud lood
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.