Investeeringud on Eestis ikka oodatud

Äripäeva tänase juhtkirja ajend on ERRi portaalis olev videolõik, milles reporteri hääl teatab: „Rahandusministeerium väidab, et igast investorist ei olegi vaja huvituda.“ Sellele justkui kinnituseks kõlavad järgnevalt minu vastused ajakirjaniku küsimustele. Kinnitan, et lause, et Eestil polegi vaja igast investeeringust huvituda, ei pärine rahandusministeeriumist. Minu suust kindlasti mitte.

ERRile 12. märtsil KPMG konverentsil antud lühiintervjuu sõnum on see, et maksusüsteemid ei saa reeglina kõiki korraga soosida ja meie maksusüsteem ei ole erand. Naljaga pooleks võiks muidugi öelda, et head maksud on need, mida ei peagi maksma. Neist paremad võivad olla maksud, mida peavad maksma teised – nii on tagatud mingidki avalikud hüved kõigile. Selline süsteem oleks aga neutraalsusest ja läbipaistvusest kaugel.

Jaotamata kasumit me ei maksusta. Seega soosib eesti süsteem pigem kasvavaid ärisid, kes eelistavad reinvesteerimist. Läti ja Leedu maksustavad kasumit küll väiksema määraga (15%), aga see-eest jooksvalt igal aastal. Dividendi saav füüsiline isik maksab seal lisaks veel oma tulumaksu. Nii makstakse seal kokku rohkem tulumaksu, ent meie 20% on lõplik maks ja saadud dividende enam ei maksustata. Tõsi, kui dividendi saab välismaine suurkontsern, siis tema maksukohustus Lätis ja Leedus on 15%, meil aga sama 20%. See on mõttekoht meile.

Lahenduseks pakutakse nt naasmist traditsioonilise kasumimaksu juurde. Sellega kaotaksime oma peamise eelise päevapealt. Ideed ringlesid ka avansilise tulumaksu ümber, mille rakendamise taga on teatud halduskoormus. Huvitav alternatiiv oleks võtta madalamat maksu jaotatud kasumilt ulatuses, mis kordub aastast aastasse. Sellega säiliks praeguse süsteemi võlu reinvesteerijatele ja tekiks vaieldamatu konkurentsieelis sagedastele jaotajatele. Välisinvestoritele oleks see Lätist ja Leedust ilmselgelt atraktiivsem lähenemine.

Oluline on siiski see, et investeeringud ei sõltu vaid maksudest. Loeb üldine ettevõtluskeskkond, tööjõu kättesaadavus, teenused, taristu. „Eesti 2020“ kavas püstitatud eesmärgid on tööhõive ja tootlikkuse kasv. See on ka hea mõõdupuu Eestisse tehtavate investeeringute sihtimisel, mida aga ei saa teha ainult maksudega.

Kui rääkida pirtsutamisest, siis tõepoolest on investeeringuid, mida me tingimata ei oota – see on raha, mis on seotud kuritegevusega või on ohuks meie julgeolekule.