• OMX Baltic−0,98%296,93
  • OMX Riga−0,78%855,15
  • OMX Tallinn0,00%1 943,07
  • OMX Vilnius−0,17%1 147,28
  • S&P 5001,81%5 363,36
  • DOW 301,56%40 212,71
  • Nasdaq 2,06%16 724,46
  • FTSE 1000,64%7 964,18
  • Nikkei 225−2,96%33 585,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%96,25
  • OMX Baltic−0,98%296,93
  • OMX Riga−0,78%855,15
  • OMX Tallinn0,00%1 943,07
  • OMX Vilnius−0,17%1 147,28
  • S&P 5001,81%5 363,36
  • DOW 301,56%40 212,71
  • Nasdaq 2,06%16 724,46
  • FTSE 1000,64%7 964,18
  • Nikkei 225−2,96%33 585,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%96,25
  • 12.04.25, 17:00

Ott Salmar: asutame AI kiire rakendamise fondi

Riik võiks AI hüppe toeks luua fondi, mille kaudu saaksid ettevõtted rahalist tuge ja koolitusi, et katsetada ja rakendada AI-lahendusi oma igapäevatöös, kirjutab IT-ettevõtja Ott Salmar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ott Salmar.
  • Ott Salmar.
  • Foto: Erakogu
Eesti on tuntud oma eduka e-riigi ja digitaalse innovatsiooni poolest, kuid kas suudame seda edu laiendada ka tehisintellekti vallas? AI hüpe 2025, mis mõni nädal tagasi teatavaks tehti, pakub meile võimaluse viia tehisintellekt ettevõtlusesse ning tõsta majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet. Kui Eesti ettevõtted õpivad tehisintellekti nutikalt rakendama, võib sellest saada järgmine suur edulugu.
Täna ei piisa enam ainult odavast tööjõust või maksusoodustustest – võidavad need ettevõtted, kes suudavad tehnoloogiat nutikalt kasutada. AI hüpe loob võimaluse viia tehisintellekt tootmisettevõtetesse, logistikasse, teenindusse ja isegi põllumajandusse, aidates optimeerida protsesse ja vähendada kulusid.
Kujutleme näiteks Eesti tööstusettevõtet, mis toodab kõrge jõudlusega superkondensaatoreid ja energiasalvestuslahendusi. Traditsiooniliselt on tootmise planeerimine põhinenud minevikuandmetel ja üldistel turutrendidel.
AI abil saab aga tootmisettevõte täpselt prognoosida turunõudlust, vähendada ületootmist ja vältida tarneahela häireid. See tähendab, et vähem ressursse läheb raisku ning ettevõte teenib rohkem kasumit ja see on vaid üks väga spetsiifiline näide.
AI-d saab rakendada mitmel tasandil, kuid kõige suuremat kasu toovad järgmised lahendused:
Turunõudluse prognoosimine. AI analüüsib varasemaid müüginumbreid, tarbijakäitumist ja turutrende, et ennustada, millised tooted või teenused on järgmisel kuul kõige nõutumad.
Tootmise ja logistika optimeerimine. Nutikad algoritmid aitavad planeerida tootmist ja tarneahelat nii, et laod ei jääks seisma liigse kaubaga, kuid samas ei tekiks ka puudujääke. Liiga tihti on alustava import-eksport ettevõtte kasvu- ja kasuminumbrid üha kasvava laojäägi taga kinni.
Klienditeeninduse automatiseerimine. Chatbotid ja virtuaalsed assistendid saavad vastata korduvatele kliendiküsimustele ja pakkuda personaalset teenindust 24/7, vähendades inimressursside koormust. Hea näide siin on viimasel ajal kulutulena levinud askly.ai lahendus, millel on kindlasti maailma mastaabi potentsiaal.
Personaalne turundus ja hinnakujundus. AI suudab analüüsida tarbijate ostukäitumist ja kohandada turunduskampaaniaid ning hinnastamist reaalajas, suurendades seeläbi müüki. On näha üha rohkem professionaalsete suunamudijate esiletõusmist, kes toetuvad toodete ja teenuste müügil just isikliku brändi ja usalduse peale ning kasutavad viraalsuseks erinevaid sotsiaalmeedia platvorme, mis omakorda võimendavad nende sõnumi ulatust.
Tööjõu planeerimine ja juhtimine. AI suudab ennustada, millal on vaja rohkem tööjõudu ja millal on võimalik kulusid vähendada, optimeerides personali kasutust. Eelkõige on see lähenemine eluliselt vajalike firmadele, milles on suurem tööjõuvoolavus ning automatiseerimine toob lisaks kulude vähenemisele ka tööjõu vajaduse vähenemise.
Tugevaks fondi toel
Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted vajavad tehisintellekti kasutuselevõtuks tuge, sest AI lahendused võivad olla kallid ja keerulised. Selleks võiks Eesti riik käivitada AI kiire rakendamise fondi, mis toetaks ettevõtteid AI tehnoloogia omaks võtmisel.
Fondi kaudu saaksid ettevõtted rahalist tuge ja koolitusi, et katsetada ja rakendada AI-lahendusi oma igapäevatöös. See võimaldaks isegi väikestel tootmis- või teenindusettevõtetel kasutada nutikat tarkvara, mis optimeerib kulusid ja parandab töö efektiivsust.
Näiteks võiks AI aidata hotelli juhtkonnal paremini planeerida majutuse hinnakujundust vastavalt hooajalistele muutustele või võimaldada põllumajandustootjatel paremini hallata saagikoristust ja väetise kasutamist.
Selleks, et AI Hüpe 2025 ei jääks vaid teoreetiliseks ideeks, on vaja praktilisi samme:
Tõsta teadlikkust ja koolitada juhte – Paljud ettevõtjad ei pruugi olla teadlikud AI võimalustest. Riik ja eraettevõtted võiksid pakkuda AI-koolitusi, et ettevõtted saaksid paremini mõista, kuidas tehisintellekt nende äri kasumlikumaks muudaks.
Lihtsustada AI juurutamist. Tuleks toetada pilvepõhiseid AI-lahendusi, mida ettevõtted saavad lihtsalt kasutusele võtta ilma suurema IT-arenduseta.
Toetada AI-startupe ja koostööd. AI hüpe 2025 võiks aidata luua rohkem AI-startupe, kes arendaksid just Eesti ettevõtetele kohandatud lahendusi.
Kui Eesti suudab AI hüpe 2025 programmi raames rakendada tehisintellekti oma ettevõtetes, on meil reaalne võimalus tõusta Euroopa üheks juhtivaks AI-innovatsiooni keskuseks. See ei tähendaks ainult tehnoloogiafirmade kasvu, vaid ka kõrgemat tootlikkust ja suuremat konkurentsivõimet traditsioonilistes sektorites.
Tehisintellekt ei ole enam tulevik, see on olevik. Küsimus on vaid selles, kas Eesti ettevõtted suudavad selle võimaluse ära kasutada. AI hüpe 2025 annab meile selleks ideaalse võimaluse. Kas me hüppame pea ees tundmatusse nagu 90datel ja saame järgmise eduloo või jääme ajaloole ette, nagu Lääne-Euroopas siiani kasutatavad faksimasinad, on juba meie ettevõtjate otsustada.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele