Skype'i mõju Eesti ettevõtlusele aina kasvab ja näitab hästi edukate ettevõtete ümber koonduvate ökosüsteemide jõudu, leiab Skype'i Eesti üksuse juht Andrus Järg. Järg teeb neli üleskutset ettevõtjale nende ökosüsteemide kokkupõimimiseks ja kasutamiseks.
- Andrus Järg Foto: Eiko Kink
Skype'i lugu saab rääkida kui Taaveti ja Koljati lugu – ühel poolel head ehk andekad insenerid maailma muutva tehnoloogiaga, teisel poolel pahad ehk telekommunikatsioonimaailma iganenud hiiud. Selliselt jutustatud lugu on võrdlemisi sõjakas – eduka iseseisva kasvuperioodi järgne “lahing” eBayga, millest lõpuks väljuti rikkama ja targemana, vaherahu riskiinvestorite kaitsva hõlma all, uus lahing ja mõnede meelest allavandumine Microsofti “impeeriumile”.
Nii kirjeldatult tundub ühe ettevõtte kasv, küpsemine ja täiskasvanuikka jõudmine kui inimelu, mille paremad aastad jäävad ikka nooruspõlve. Aga mis oleks, kui vaataks Skype'i lugu hoopis ühe ökosüsteemi nähtamatu seeneniidistiku ekspansioonina?
Skype'i viljakas pinnas
Siis näeme, et Skype'i mõju pole ettevõtte senise elukäigu jooksul sugugi vähenenud, vaid pigem üha kasvamas. Lood ettevõtjatest ja inseneridest, kes on tänaseks Skype'ist lahkunud ja uutele ettevõtmistele õla alla pannud, on heaks näiteks “agentidest”, kes Skype'i mõjusfääri ka oma uues elus laiendada aitavad.
Skype on mõjutanud nii Eesti tehnoloogiasektori enesehinnangut kui ka teostusvõimet. Ettevõtlikkus ja julgus ühelt poolt, kogemused ja finantsid teised poolt – nii on Skype'i pinnasest tärganud mitmed täna tublisid tegusid tegevad Eesti taustaga startupid, nimekaim neist TransferWise.
Kui ettevõtlusmaailma kajastav raadiosaade Restart pani möödunud aasta lõpul ritta 2015. aasta Eesti perspektiivikaimad startupid, olid esineliku ettevõtete puhul kas asutajad, võtmetähtsusega arendajad või mõlemad Skype'i taustaga. Äsja avas Eestis oma arendusüksuse USA taustaga tehnoloogiaettevõte Twilio. Vaevalt, et see oleks juhtunud, kui ettevõtte arendusjuht poleks Skype'i taustaga ja ei oleks tundnud nii siinset keskkonda kui ka inimesi.
Estonian maffia kasvulava
Skype'i Eesti üksust pikka aega juhtinud Sten Tamkivi kogus mõned aastad tagasi infot ja joonistas graafiku, mis kujutas “Skype'i maffia” – kõigi endiste Skype'i töötajate – tänaseid ettevõtmisi ja omavahelisi seoseid. Pildile sai muljetavaldava haardega ja tiheda kokkukuuluvustundega kogukond, märkimisväärne tükk nn Estonian maffia'st.
On võimas, millise doominoefekti kutsub esile ühe eduka ettevõtte lugu Eesti väikeses kogukonnas. Kui üks ettevõte on aidanud inkubeerida meie riigi ettevõtluskeskkonda oluliselt mõjutavat inseneride ja investorite ökosüsteemi, siis on selle seeneniidistiku elushoidmine kriitilise tähtsusega.
Siit ka minu ettevõtjatele suunatud üleskutsed:
- Nii Skype'i kui kõigi järgnevate küpsemasse ikka jõudvate ettevõtete (GrabCAD, TransferWise) puhul tuleks suhetel püsivat ökosüsteemi elus hoida, mitte kapselduda ja vastanduda. Halvim, mis meie väikesel turul juhtuda saab, on konkurentsitunde tõttu teki enda peale kiskumine.
- Suhteid saavad elus hoida ikka inimesed ise. Kutsun üles ettevõtjaid säilitama kogukonnatunnet ja hoidma soojas nii Eesti-siseseid kui -väliseid kontakte, et need ühel hetkel meile kõigile kasulikult materialiseeruda võiksid.
- Ettevõtjad ise võiksid luua sildu erinevate kogukondade ja ökosüsteemide vahel. Suhtevõrgustike liitmise puhul on tervik suurem kui osade summa. Headeks näideteks on iduettevõtjatest koosnev Startup Leaders Club ja äriinglite liit EstBAN.
- Ainuüksi Skype'i ökosüsteemi liikmetel on hulganisti väärtuslikke kontakte investorite hulgas ning eksportturgudel, mille kogumiseks peaks alustav ettevõte tohutut vaeva nägema. Kutsun üles noori ettevõtjaid julgemalt vanade tegijate teadmisi ja kontakte kasutama.
Seotud lood
Eelmisel aastal investeeriti Eesti idufirmadesse kokku 70,4 miljonit eurot, mis on 2,3 korda rohkem kui 2013. aastal.
Kohalikke idufirmasid pani eile proovile maailma ühe tuntuima kiirendi TechStars Bostoni üksuse tegevjuht Semyon Dukach, kes on Eestis, et leida siit võimalikke kandidaate kiirendi järgmisesse vooru.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele