Ettepanekut pikendada töötaja katseaega neljalt kuult kaheteistkümnele kuule peab Tele2 Eesti personalidirektor Helena Evert absurdseks.
- Tele2 Eesti personalidirektor Helena Evert. Foto: Erakogu
Praegune töölepinguseadus võimaldab tööandjal niigi lihtsalt töölepingut lõpetada ning pikendades katseaega 12 kuule, ei oleks töötajal enam mingit kindlustunnet. Jah, tööandja seisukohalt oleks ideaalne, kui töötaja sobivust uuel ametikohal oleks võimalik pikemalt hinnata, kuid antud olukorras peaksime ikkagi kaitsma nõrgemat osapoolt ehk töötajat.
Juht peab nelja kuuga suutma otsustada
Neljast kuust peaks piisama selleks, et aru saada, kas töötaja sobib antud ametikohale või mitte. See on töötaja otsese juhi ülesanne, läbi mõelda ning panna kirja, milline on antud ametikohale sobivaim profiil, millised on tema ootused töötajalt katseajal ning mille alusel ta tema sobivust antud ametikohale hindab – nt konkreetsete tööülesannete täitmine, müügitulemused, täpsus, initsiatiiv, kompetentsus, õppimisvõime jne.
Tele2s on rakendatud katseajale nn katseaja kolmetasemeline vestluste süsteem, mis kohustab juhti pingutama ning tagab uuele töötajale võimalikult kergelt meeskonda sisseelamise ning ausa ja läbipaistva katseajaks püstitatud eesmärkide täitmise ja hindamise. Ühtlasi annab see võimaluse uuel töötajal hinnata, kas ta on tööandja ja uue ametikoha valikul otsustanud õigesti ning kas temale antud lubadused peavad paika.
Töötaja stress suureneks
12kuuline katseaeg oleks töötajavaenulik ning võimaldaks tööandjatel manipuleerida ning hoida töötajat kogu aeg pinges – kas ma ikka saan tööle jääda või saadetakse mind 15päevase etteteatamisega ära. See võtaks töötajalt kindlustunde ja stabiilsuse.
Samas on ametikohti, kus 12kuulise katseaja rakendamine võib isegi mõistlik olla. Näiteks ettevõtte tegevjuhi ametikoht. Esimese nelja kuuga on väga raske hinnata, kas ta oli kõige parem valik, sest temapoolsete muudatuste rakendamine ning muudatustest tingitud tulemused on pikemaajalised.
Kui midagi muuta, siis võiks kaaluda katseaja pikendamise võimalust poolte kokkuleppel, kuid seda peaks samuti väga hästi reguleerima, et see ei oleks tööandjale liiga lihtne.
Autor: Helena Evert
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.