Striptiis ei sobi enam

Urmas Sõõrumaa jõuab palju. Temas on vedru, millesarnast tuleb teistel harva ette. Mäletan, et kui president Lennart Meri käis kunagi üheksakümnendate keskel visiidil Leedus, siis Urmas Sõõrumaa viis juba esimesel õhtul presidenti saatva delegatsiooni, vähemalt suurema osa sellest, kohalikku striptiisibaari. Turvaärimees lihtsalt ütles, et nüüd läheme ja seltskond liikus ontlikult kaasa.

Riigijuhtide visiitidel on nüüdseks kombed muutunud. Raske on ette kujutada, et pärast Arvo Pärdi teoste ettekannet Berliini Konzerthausis oleks president Toomas Hendrik Ilvese viimasel riigivisiidil Saksamaale juhtunud midagi sarnast. Õnneks oleme paarikümne aastaga kõvasti arenenud.

Just seetõttu, see tähendab meie arengu tõttu, tunduvad meile tänapäevases Eestis paljud tõsiasjad ikkagi ajas seisma jäänutena. Nad ei ole muutunud ja mõjuvad kohatutena. Muutunud ei ole turvaettevõtja Sõõrumaa ärilised kombed. Ei ole üldse oluline, kas Sõõrumaa mõjutas kuidagi otseselt Eesti Raudtee turvateenuste hanget või mitte. Oluline on hoopis see, et ettevõtte nõukogu liige ei tohi olla olukorras, kus tekib ainult kahtlus tema võimalikust huvide konfliktist. Ma ei tahaks olla Eesti Raudtee juhatuse liikmete nahas, kes nõukogu koosolekul võivad olla kergesti segaduses, et kelleks nad peavad Urmas Sõõrumaad pidama. Kas tööandja esindajaks või ettevõtte lepingupartneriks? Või kui tõsiselt võtavad teised turvafirmad Eesti Raudtee vastavaid hankeid?

Kui me oleme muutunud, siis nüüd tuleb kõva vedruga mehele öelda, et striptiisibaari me enam ei lähe. Aeg ja koht ei ole enam need. Või ehk saab Sõõrumaa ise aru ja loobub Eesti Raudtee nõukogu liikme kohast.