Miks kahjustab aus äri konkurentsivõimet?

Viimastel aastatel on pööranud organisatsioonide juhid järjest enam tähelepanu ärieetikale ning tegevusega  kaasnevatele riskidele. Hoolimata suurenenud teadlikkusest on korruptsioon jätkuvalt Eesti majandustegevust takistav nähtus. 21% juhtidest on seisukohal, et korruptsioonivastaste põhimõtete järgimine kahjustab ettevõtte konkurentsivõimet Eesti turul, ning 25% usub, et kui ise äritegevuses altkäemaksu ei paku, siis teeb seda konkurent ja võidab tehingu – selliseid tulemusi näitas Ernst & Youngi 2015. aasta pettuseriskide alane küsitlus Eesti 320 era- ja avaliku sektori juhi hulgas.

Ebaeetilistest kokkulepetest vaba äri on Eestis ikka veel takistatud ning seda probleemi pole suutnud lahendada ei valdkonna teadlased, asjatundjad, õiguskaitseasutuste töö ega ka riiklikud strateegiad. Ühelt poolt on Eesti organisatsioonide palav soov tegutseda Skandinaavia riikidele sarnaselt, kuid samas valmistab sisuline tegelemine korruptsiooni- ja pettuseriskidega, läbipaistev äritegevus, avatud suhtlemine ning õigeaegne teavitamine sageli suuri raskusi, viies Eesti ärikultuuri poolest paljude Ida- ja Kesk-Euroopa riikide tasemele.

Juhtimine eeskuju kaudu on ärieetiliste põhimõtete juurdumiseks kriitiliselt vajalik. Kuigi Eesti juhid paistavad silma ausat äritegevust sõnades väärtustavate isiksustena, jääb üksnes sõnadest tegelike tulemuste saavutamiseks väheks. Sageli ei märka töötajad mitte seda, mida juht räägib, vaid seda, mida ta teeb. Eetikapõhimõtete järgimine on aidanud 86% Eesti organisatsioonidest edu saavutada. Seega julgen nende 275 juhi kogemuse pinnalt väita, et pettustevaba äritegevuse kaudu on suur tõenäosus saavutada seatud eesmärgid ja enamgi veel.

Aus äri saab konkurentsivõimet kahjustada üksnes seni, kuni leidub organisatsioone, kes ebaseaduslikku meelehead pakuvad, ning neid, kes seda vastu võtavad. Kuni koostööpartnerite valikul on sisulise kvaliteedi, lubaduste pidamise ja hea maine asemel olulisemal kohal isiklik kasu ja näilik tulemus, ei toimu konkurentsivõime tõstmisel olulist progressi. Vähemalt pooled ebaeetilise käitumise juhtumitest jäävad organisatsiooni tippjuhtkonnale märkamata ning üle viiendiku avastatud pettusejuhtumistest on tekitatud kahju rohkem kui 50 000 euro ulatuses. Seega võib juht ise olla kui tahes ausate põhimõtetega isiksus, kuid vähese töötajate teadlikkuseta, võib elujõuline organisatsioon siiski hakata kõduneda tüvest.