Ühistupank - ebamõistlik avaliku raha paigutamine

Panga loomisel peab arvestama paljude nüanssidega, kuid kõige alus on usaldusväärsus. Eesti pangandussüsteem on viimased 20 aastat põhinenud erakapitalil. Tugevad Skandinaavia panganduskontsernid on meid tõrgeteta viinud läbi erinevate aegade. Neid finantsgruppe hindavad rahvusvahelised reitinguagentuurid, stressitestidega hinnatakse pankade võimet vastu pidada kriisidele, jälgitakse kapitali jms. Usaldust tagavad numbrid.

Eesti pangandus, erinevalt Läti-Leedu pankadest, pidas eeskujulikult vastu 2008. aasta sügisel puhkenud majanduskriisile. Euroopa panganduse kahjud maksis viimases kriisis kinni maksumaksja (v.a Küprosel). Uute reeglite järgi vähendatakse maksumaksjate riske ja suurendatakse erakapitali, ka hoiustajate kohustusi võimalike kahjude kandmisel. Pankade kapitalireeglid muutuvad rangemaks, neilt nõutakse lisareserve ning kõrgendatakse likviidsusnõudeid. Klient peab partnerit valima väga hoolikalt.

Panga loomisel on esmatähtis omanike tugev finantsvõimekus. Omanik peab olema vajadusel valmis suurendama kapitali isegi kuni kaks korda lühikese aja jooksul, näiteks viie aasta horisondis.

Vaba turumajandus ja konkurents pakuvad klientidele kõige paremaid tingimusi. Need ei väljendu vaid kõrgemates hoiustamise hindades, elujõuline pank peab ka vastutustundlikult laenama. Kõrgem hoiuste intressi kulu võib "suruda" laenude hinnad turukonkurentsist välja. Tähtis on ka jätkusuutliku riskipoliitika välja töötamine ja järgimine. 

Praegune Eesti pangaklient soovib teha tehinguid interneti- ja mobiilipanga vahedusel. Lepingute allkirjastamise eelistatuim viis on digiteenus. Samas on toimiva elektroonilise teenuse loomine igale pangale kallis.  

Ühistupanga loomise lõplik otsus on finantsinspektsiooni pädevuses. Tõehetk Ühistupangale saabub avalikkusele antud informatsiooni järgi sügisel.