Jäätmekäitlus on üks viimaseid ärisektoreid Eestis, kus tarbijal seni ei ole valikuvabadust, leiab Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.
- Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna. Foto: Raul Mee
Veel hiljuti oli Eestis vastupidine olukord: oli üks telefonifirma, üks hoiukassa, üks poekett. Praegu on olukord teine: tarbija saab ise valida, millise firma teenuseid kasutab. Aastal 2015 puudub kliendil aga jäätmekäitluses valikuvabadus.
Mõned usuvad Eestis, et jäätmekäitluse teenusepakkuja valimine on ülikeeruline. Nii keeruline, et see valik tuleb teha tarbija eest. Kurioosseks muudab olukorra see, et nii tarbijad, jäätmekäitlejad kui ka enamik omavalitsustest mõistavad, et senist jäätmekäitluskorda tuleb reformida ja tarbijale tuleb tekitada suurem otsustusvabadus.
Kaks vastuargumenti
Jäätmekäitlusturu vabastamise vastu on oponendid välja toonud kaks peamist argumenti: hinnatõus ja võimalik keskkonnasaaste, mis tekib erinevate firmade autode liikumisest ühel ja samal tänaval. Sama hüpoteesi järgi võiks öelda, et mobiilside oleks Eestis kordades odavam, kui näiteks oleks üks riiklik teenusepakkuja. Ometigi on meil just tänu tihedale konkurentsile üks paremaid mobiilse interneti katvusega riike Euroopas ja seda väga hea hinnaga.
Olen nõus, et ükski süsteem ei ole täiuslik ja alati on see kellegi huvides rohkem kui teiste. Siiski ei ole praegu ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis muudaks jäätmekäitlussektori teiste valdkondade kõrval nii eriliseks, et seal ei tohiks klientidel olla valikuvabadust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.