• OMX Baltic0,43%308,32
  • OMX Riga−0,5%874,26
  • OMX Tallinn0,33%1 972,32
  • OMX Vilnius0,57%1 167,67
  • S&P 5000,7%5 672,74
  • DOW 300,55%42 219,54
  • Nasdaq 1,08%17 638,46
  • FTSE 100−0,3%8 608,48
  • Nikkei 2250,28%35 725,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,41
  • OMX Baltic0,43%308,32
  • OMX Riga−0,5%874,26
  • OMX Tallinn0,33%1 972,32
  • OMX Vilnius0,57%1 167,67
  • S&P 5000,7%5 672,74
  • DOW 300,55%42 219,54
  • Nasdaq 1,08%17 638,46
  • FTSE 100−0,3%8 608,48
  • Nikkei 2250,28%35 725,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,41
  • 02.04.25, 17:00

Heikki Sal-Saller: kutsehariduse aasta aitab hästitasustatud tööle

2026. aasta võiks olla kutsehariduse aasta, mil tõstetakse esile kutsehariduse plusse kuni palganumbrini välja, mis ei jää gümnaasiumist tööle minejate omale alla kirjutab Heikki Sal-Saller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Heikki Sal-Saller.
  • Heikki Sal-Saller. Foto: Erakogu
Eestis tahetakse 2035. aastaks suurendada põhikoolist kutseõppeasutustesse minejate osakaalu 40 protsendini. Väidan, et kutsehariduse jõulisema propageerimisega ja mõne järgmise aasta kutsehariduse aastaks nimetamine aitaksid selle eesmärgi kiiremale saavutamisele kaasa. Ja põhikoolis „kutsekaga“ hirmutamine on kurjast.
Kutseharidustega hirmutamine teeb nõutuks
Kutseharidus on teelahkmel: põhikoolist kutsekeskharidust saama tulnute õppeaega pikendatakse nelja aastani, seda perioodi nimetatakse rakendusliku keskhariduse õppekavaks ning osa Tallinna kutsekoole liidetakse kutseõppekeskusteks ehk kolledžiteks.
Näiteks Tartu kutsehariduskolledži VOCO puhul on see hästi õnnestunud. Õppeaja pikendamisega aga astutakse pikk samm üldhariduse õppekavadele lähemale ja antakse õppuritele võimalus lõplikku eriala valikut veidi edasi lükata, kuna põhikoolist tulnutel ei ole enamasti head ettekujutust oma tuleviku ametist.
Nõutuks teeb hirmutamine põhikoolis, et „kui sa ei õpi, lähed kutsekasse“. See oli nii kaheksakümnendatel, kui ma põhikoolis käisin ja see on paraku nii ka täna. Lisaks tahavad gümnaasiumid, et „teravamad pliiatsid“ neile jääksid ja põhikoolides ei tegeleta kutseõppe propageerimisega ülemäära palju.
Tallinna Polütehnikumi õppejuht Helen Pärk küsib otse: miks kardetakse kutseharidust kui välku? Aga kes remondib meie auto, kes taastab elektri, kes teeb meile restoranis süüa? Kõik need inimesed on kutseharidusega ja nende oskused tagavad meile ellujäämise. Miks kiputakse neid põlastama? Ning lisab: äkki me kõik vajaksime mingit lisaoskust, millega endale leib lauale tuua kui „peenemat tööd“ parasjagu ei ole.
Valmistades ette mulluse Haridustrefi kutseõppe vestlusringi teemal „Kutseõpe avab uksed“ uurisin, kuidas Soomes kutsehariduse populaarsusega lood on. YLE andmetel läheb põhjanaabrite juures peale põhikooli keskkooli ehk lukiosse 46% õpilastest ja kutsekooli ehk ammattikoulusse 45% õpilastest. Meie kutsehariduse reformi eesmärk on, et alles 2035. aastal võiks rakendusliku keskhariduse valida vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest.
Veel huvitavaid numbreid Soomest: mõned aastat tagasi tegid Soome ETLA (Elinkeinoelämän Tutkimuslaitos) teadlased uuringu ja selgus, et paljud gümnaasiumi läinud noored oleksid kutsekooli valides teeninud oma tööelu jooksul rohkem. 33-aastaselt teenivad kutsekooli lõpetanud Soomes 6% rohkem (umbes 2000 euro võrra aastas) kui gümnaasiumi lõpetanud.
Aga see on ka Eestis nii. Võrumaa Haridus- ja Teaduskeskuse Ewers juht Eveli Kuklane märkis Haridustrefil, et kutsekoolist tööle minejate palk on viiendiku jagu kõrgem, kui see on gümnaasiumist tööle minejatel.
Kutseharidus on väärtuslik ja tasuv valik
Räägin ka oma kogemustest. Lõpetasin kaheksakümnendatel 19. kutsekooli telerite remondi eriala ja asusin Mustamäel ABC-6 juures telekaid remontima ning soome hääle- ja värviplokke paigaldama. Täna puudub selle eriala spetside järele suurem vajadus, kuid ühelgi õpingukaaslasel ei ole tänu tehnikateadmistele raskusi tööelus hakkama saamisega.
Olen täna lisaks põhitööle ametis Tallinna Polütehnikumis majanduse ja ettevõtluse aluste külalisõpetajana. Puutun kokku IT- ja meediaõpilastega. Tunnetan õpilaste huvi oma eriala vastu ja soovi asuda valitud alal tööle, kuid on ka neid, kes plaanivad ülikooli minna.
Väidan, et kutseharidusele ei pöörata piisavalt positiivset tähelepanu. Ta on meil olemas, kuid kipub gümnaasiumi ja kõrghariduse taha ära kaduma. Sellest ei räägi piisavalt haridusminister ega ministeerium. Kui oli juttu TI Hüppe tulekust, mainiti kutsekoole vaid väga lühidalt. Tundub, et kutseharidus „on meil ka“.
Mida siis teha, et kutsehariduse mainet tõsta ja jõuda Soomele järele? Väga hea lahendus on kutsehariduse aasta, mis võiks alata näiteks 2026. aastal. Selle aasta jooksul pööratakse kutseharidusele senisest kordades rohkem tähelepanu, tõstetakse esile kutsehariduse plusse, tegeletakse põhikoolis karjäärinõustamisega, jagatakse kutseõppeasutuste nooremate vilistlaste kogemuslugusid kooli tutvustamiseks põhikooliealistele.
Kuni palganumbri mainimiseni välja – minu õpilased märkisid majanduse tunni säästmise harjutuses oodatavaks netopalgaks 3000 eurot ja mitmete erialade läbinutel on see lähiaastatel täiesti võimalik. Ettevõtjad peavad julgemini pakkuma praktikakohti koos võimalusega parimatel tööle asuda ja rääkima valjult pakutavast töötasust ja hüvedest. Sellesse ajavahemikku mahuvad Riigikogu valimised ja erakondadel on hea võimalus kutsehariduse arendamine oma plaanidesse lisada.
Haridustrefil rääkis Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin, et tehakse koostööd põhikoolidega, et õpilastel oleksid valikud selged. Ta ütles, et eelmisel kevadel valis 50,5% põhikooli lõpetanutest kutsehariduse. Miks ei võiks samas suunas püüelda, tuues kutsehariduse plusse jõulisemalt esile. Kutseharidus ei ole pelk alternatiiv gümnaasiumile, vaid väärtuslik ja majanduslikult tasuv õppevalik, mis väärib tähelepanu ja tunnustust.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele