Haige hing ootab abi, isegi kui ta seda ei küsi

Märka ja püüa mõista muutusi enda ja kaaslase vaimses seisundis. Esialgu võivad need olla tagasihoidlikud: tööefektiivsuse halvenemine, väsimus, apaatsus ja kurvameelsus või hoopis ärrituvus ja konfliktsus. Kaasuda võivad toitumisharjumuste muutumine, alkoholiga liialdamine, narkootikumide tarvitamine, hasartmängu- ja arvutisõltuvus, riskikäitumine jne.

Enne kritiseerima ja karistama asumist tuleb uurida ja püüda mõista muutuste tagamaid. Ei tohi rahulduda formaalsete vastustega „Kõik on korras“, „Saan hakkama“, „Pole sinu asi“ jne.

Probleemide eitamine inimese enda, ametnike kui lähedaste poolt ei tähenda veel, et neid ei ole.

Ilmselgelt avalduvate psüühiliste kõrvalekallete korral ei tehta sageli probleemi märkamagi, kuid häire tuvastamisel psühhiaatri poolt saab inimene „sildi“ külge ja suhtumine temasse võib päevapealt muutuda.

Abi tasub otsida

Otsi professionaalset abi, kui on tekkinud tõsine mure enda või kaaslase vaimse tervise pärast. Sageli ei pea selleks olema esmalt psühhiaater. Ravi võib korraldada perearst, hea nõu võib saada vaimse tervise õelt või psühholoogilt. Psühhoteraapiast on kasu nii vaimsete probleemide ennetamisel, ravimisel kui tagasilanguse vältimisel.

Spetsialisti poole pöördumist psüühiliste probleemidega võivad raskendada vähene arusaam oma vaimsest seisundist, puudulik valmisolek probleemi tunnistada, häbi olla nõrk ja läbikukkunud, kartus saada tõrjumise ja hukkamõistu osaliseks, uskumus vajadusest oma probleemidega alati ise hakkama saada, lootus, et „läheb ise üle“,  hirm „diagnoosi saamise“ ja „arvele võtmise“ ees; väärad ettekujutused ravimite mõjust jms.

Ravi võtab aega

Ravi ei ole mitte üks kord psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtul ärakäimine. Psühhiaatrilises ravis on oluline koht nii ravimite tarvitamisel kui psühhoteraapial, tegevusteraapial, nõustamisel jm. Ravi on pikaaegne ja tulemus ei pruugi tulla kiiresti. Samahästi kui võimatu on aidata hädalist vastu tema enda tahtmist. Inimene peab oma paranemisse ise aktiivselt panustama, kedagi ei saa terveks teha, olgu spetsialist kui tahes hea.

Paranemine ei tähenda alati tervistumist. Probleemide või täiendavate pingete ilmnemisel mis tahes eluvaldkonnas võivad haigussümptomid taas ägeneda.

Vaimsete hädade ennetamisel tuleb inimese ressurssidega mõistlikult ümber käia. Töökorralduses tuleb võimaluse piires arvestada töötajate eripärade ja tervisliku seisundiga. Tervisliku töökeskkonna loomisele ja hoidmisele aitab kaasa töökollektiivi superviseerimine ning erinevad meeskonnatreeningud.

Olgem tähelepanelikud ja toetavad oma kaaslaste suhtes. Ärgem häbenegem vaimsete probleemide korral abi küsimist ja abi pakkumist.