“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
- Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles, et tuli teha kompromisse. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
Kliimanõukogus, juhtrühmas ja töörühmades osalenute kogemuse järgi käis kaasamine paberil, mitte päriselus. Peamiselt heidetakse ette, et dokumente nähti avalikkusega samal ajal, kohtumiste korraldus oli kaootiline ning eelnõusse kirja saanud eesmärkidest oli kadunud suur hulk ambitsiooni, mida aruteludes kuulda oli,
kirjutab kestlikkusuudised.ee.
“See näeb välja näilise kaasamise moodi,” ütles Maia-Liisa Anton, Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) koordinaator ja kliimanõukogu liige.
“Üritati teha hästi ja pandi palju rõhku kaasamisele, aga kindlasti ei olnud see ideaalselt tehtud,” lausus Kädi Ristkok, Rohetehnoloogia liidu juht.
Ragn-Sellsi juhi Kai Realo meelest, kes esindas nõukogus tööandjate keskliitu, kumas läbi see, et kaasamist tehti välise surve pärast. Kui algus oli paljutõotav, siis viimased kuud vajusid ära, ütles ta. “Kindlasti oleks palju hullem olnud, kui kaasamist poleks olnud,” märkis ta siiski.
Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets aga näeb, et kliimaseaduse kaasamisprotsess on olnud “väga laiapõhjaline” ja põhjalikum kui teiste seaduste puhul. “Me oleme algusest peale kommunikeerinud, et seaduse tekstiga samaväärselt oluline on ühiskondlik arutelu,” rääkis ta.
Paarist kohtumisest ei piisa
Kliimaseaduse loomine pidi käima nõnda: üheksa valdkonna töörühma arutab, mis eesmärgid seada ja kuidas neid täita, sõltumatu kliimanõukogu arutab ettepanekuid ning juhtrühm juhib seadusloome protsessi. Lõplikud otsused langetab mõistagi esmalt kliimaministeerium ja siis riigikogu.
Nii sirgjooneliselt aga ei läinud.
Seotud lood
Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Eesti majandus peab radikaalselt muutuma, ja muutubki
30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.
Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Et ettevõtjad reaalselt nende trajektooride järgi liiguksid, selleks pakub seadus erineva kaliibriga meetmeid.
Eksperdid: nii jäävad kliimaeesmärgid täitmata
Kliimakindla majanduse seaduse kava on olnud kuu aega avalik, aga torm selle ümber pole sugugi vaibunud. Peamiselt kritiseeritakse seaduse vähest ambitsioonikust. Kliimaministeerium peab aga eesmärke realistlikeks.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.