OMX Baltic−0,45%271,67
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,44%1 726,94
OMX Vilnius0,28%1 066,75
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 100−0,26%8 084,61
Nikkei 225−0,29%38 701,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

OMX Baltic−0,45%271,67
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,44%1 726,94
OMX Vilnius0,28%1 066,75
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 100−0,26%8 084,61
Nikkei 225−0,29%38 701,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

06.09.24, 10:06

Kliimaseadust tegema kutsutud asjatundjad rääkisid tühja. “See oli näilise kaasamise moodi”

“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.

Karmen LaurKestlikkusuudised.ee juht

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles, et tuli teha kompromisse.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles, et tuli teha kompromisse. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Kliimanõukogus, juhtrühmas ja töörühmades osalenute kogemuse järgi käis kaasamine paberil, mitte päriselus. Peamiselt heidetakse ette, et dokumente nähti avalikkusega samal ajal, kohtumiste korraldus oli kaootiline ning eelnõusse kirja saanud eesmärkidest oli kadunud suur hulk ambitsiooni, mida aruteludes kuulda oli, kirjutab kestlikkusuudised.ee.

“See näeb välja näilise kaasamise moodi,” ütles Maia-Liisa Anton, Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) koordinaator ja kliimanõukogu liige.

“Üritati teha hästi ja pandi palju rõhku kaasamisele, aga kindlasti ei olnud see ideaalselt tehtud,” lausus Kädi Ristkok, Rohetehnoloogia liidu juht.

Ragn-Sellsi juhi Kai Realo meelest, kes esindas nõukogus tööandjate keskliitu, kumas läbi see, et kaasamist tehti välise surve pärast. Kui algus oli paljutõotav, siis viimased kuud vajusid ära, ütles ta. “Kindlasti oleks palju hullem olnud, kui kaasamist poleks olnud,” märkis ta siiski.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets aga näeb, et kliimaseaduse kaasamisprotsess on olnud “väga laiapõhjaline” ja põhjalikum kui teiste seaduste puhul. “Me oleme algusest peale kommunikeerinud, et seaduse tekstiga samaväärselt oluline on ühiskondlik arutelu,” rääkis ta.

Paarist kohtumisest ei piisa

Kliimaseaduse loomine pidi käima nõnda: üheksa valdkonna töörühma arutab, mis eesmärgid seada ja kuidas neid täita, sõltumatu kliimanõukogu arutab ettepanekuid ning juhtrühm juhib seadusloome protsessi. Lõplikud otsused langetab mõistagi esmalt kliimaministeerium ja siis riigikogu.

Nii sirgjooneliselt aga ei läinud.

Seotud lood

Saated

02.09.24, 16:07

Eesti Energia tehase jaoks tehti kliimaseaduses leevendus. “See on teatud mõttes ikkagi sundvalik”

Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.

Arvamused

07.08.24, 08:00

Jüri Kaljundi: kliimaseadus sai häbiväärselt ambitsioonitu

Eesti majandus peab radikaalselt muutuma, ja muutubki

30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.

Kliimaseadust tegema kutsutud asjatundjad rääkisid tühja. “See oli näilise kaasamise moodi”

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised