Maksumaksjate urvaplaaster riigikogu liikmetele

Riigikogu juhatus otsustas möödunud nädalal, et riigikogu liige võib kuluhüvitisest kuni 450 eurot kasutada auto liisingmaksete hüvitamiseks. Autoga seotud kulutuste hüvitamisel tuleb esitada koopia juhiloast ja kui juhtimisõigust ei ole, siis selgitada, kuidas on hüvitamisele minevad autokulud seotud riigikogu liikme tööga. Loodeti, et selliste pisiparandustega on kuluhüvitiste teema taas maas. Aga võta näpust!

Maksumaksjate liit teatas eile, et esitas prokuratuurile taotluse alustada kriminaalmenetlust riigikogu liikmete kuluhüvitiste kuritarvituste uurimiseks. Kuningas on alasti ehk me kõik näeme, kuidas mõni riigikogu liige petab ja varastab, aga seni pole olnud ühtegi mõjusat häält, mis sunniks neid ausateks hakkama. Seetõttu on maksumaksjate tegevus toetamist väärt.

Kriminaalmenetluse algatamise taotlemise põhjus on meedias ilmunud info, mille kohaselt on riigikogu liige palunud hüvitada kulutusi, mis ei ole tema tööga seotud. Kuna riigikogu liige kinnitab kulude väljamaksmise taotlusel oma allkirjaga taotluse õigsust, siis on teadlikult ebaõigete andmete esitamine maksumaksjate liidu arvates tõlgendatav kelmusena.

Omastamise kahtlus

Kirjas prokuratuurile juhib maksumaksjate liit tähelepanu, et riigi raamatupidamise üldeeskirja ja raamatupidamise toimkonna juhendite kohaselt vastavad riigikogu liikmete autoliisingud kapitalirendi tunnustele. See aga tähendab, et liisingumakseid ei oleks tohtinud üldse hüvitada või oleks tulnud riigikogulaste autod riigi varana arvele võtta ja pärast riigikogu liikme volituste lõppu müüki panna. Seega on liidu hinnangul võimalik, et riigikogu liikmed on pannud toime omastamise.

Olukorrani, kus prokuratuurile tehakse taotlus hakata uurima riigikogu liikmete kelmuse ja vara omastamise kahtlusi, on riigikogu jõudnud tänu iseendale ehk suutmatusele lahendada kulude hüvitamisega seonduv nii, et see oleks põhjendatud ega kriibiks avalikkuse hinge. Kahjuks ei leidu aga riigikogus kokku 51 inimest, kes kuluhüvitistega seotud probleemide puntra tahaksid lahti harutada. Kuluhüvitiste teema tõstatumisel eelistab enamik poliitikutest istuda vaikselt kui kult rukkis.

Riigikogu kuluhüvitised ei ole ebaoluline teema, nagu on mitu arvamusliidrit üritanud näidata. Kuluhüvitiste kasutamine ja sellega seotud reeglistik peegeldavad hästi riigikogu eetilist palet. Sellele teemale meedias aeg-ajalt osaks saav suur tähelepanu on põhjustatud aga sellest, et asjad on korrast ära. Ja kuni kuluhüvitistega seonduv pole korrektne, on ka nende kuritarvitamine oluline teema, mida peab meedia kajastama.

Priit Toobal valetab

Näiteks viimane skandaal, mis puhkes nädalavahetusel tänu maakonnalehele Sakala. Riigikogu keskfraktsiooni liige Priit Toobal valetab ja teeb seda selleks, et maksumaksja tagant varastada. Riigikogu juhatus ja riigikogu kantselei tõstavad aga käed üles ja ütlevad, et nemad sekkuda ei saa. Kui riigikogu liige kinnitab kuludokumenti esitades oma allkirjaga, et kulud on seotud tööga, siis nii see on ja summa kuulub väljamaksmisele. Isegi siis, kui Toobal on kuludokumentide kohaselt saanud hakkama ilmvõimatuga.

Ta on tänavu 5. aprillil tankinud viie minuti jooksul kokku 198 liitrit kütust, millest 45 liitrit oli bensiin ja 153 liitrit diislikütus. Sama kordas ta 7. juunil, kui suutis viie minuti jooksul tankida 96 liitrit diislit ja 54 liitrit bensiini ning sama päeva õhtul tankis veel 124 liitrit diislit.

Kuluhüvitiste probleem jaguneb laias laastus kaheks. Esiteks pole mõjusat malakat, mis patustanud poliitikut nuhtleks. Teiseks, riigikogu on loonud endale erandid ja see tekitabki pahameelt.

Malaka pakkus Äripäev möödunud nädalal välja oma juhtkirjas. Soovitasime riigikogu liikmete kuluhüvitised tasaarveldada parteidele riigieelarvest makstava toetusega. Selline muudatus tekitaks erakondadel huvi nende liikmete kulutuste vastu ja võib-olla pärsiks Toobali korraldatud autokütuseorgiat ning kuluhüvitise eest autode soetamist.

Vara tuleks soetada palgast

Teine vajalik muudatus oleks eristaatuse kaotamine. Riigikogu liikmete tööga seotud kulutuste kompenseerimine peaks toimuma samadel alustel teistega ehk riigikogu peaks ise järgima neid seadusi ja reegleid, mida ta teistele kehtestab. Esiteks muidugi tuleks keelata tööga seotud kulude hüvitamiseks mõeldud summade kasutamine vara soetamiseks. Kui riigikogu liige peab vajalikuks endale auto osta, siis tehku seda enda palgast. Hüvitamisele võiks aga kuuluda näiteks autokütus, mis siis hüvitatakse vastavalt sõidupäevikule.

Prokuratuur lubas enda seisukoha maksumaksjate liidu pöördumise kohta avalikustada mõne päeva jooksul. Sõltumata prokuratuuri otsusest peaks aga riigikogu juhatus koos fraktsiooni juhtidega taas maha istuma ning olemasolevat korda muutma. Eelmisel nädalal otsustatu on kosmeetiline ja maksumaksjate raha heaperemehelikule kasutamisele tegelikult kaasa ei aita.