Kuidas minna edasi Arengufondiga, mida keegi ei taha juhtida, selgitab riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri (Reformierakond).
- Riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri (Reformierakond). Foto: Andras Kralla
Mul on viie kuu jooksul tulnud korduvalt vastata küsimusele, kuidas siis
Arengufondiga on. Peaaegu iga kord olen ma teinud pika pausi ja ohanud, sest sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Olukord Arengufondiga on keeruline.
See on organisatsioon, mis on teinud palju olulisi asju, väga palju, ja olulisi asju on tehtud investeeringute valdkonnas. Seal on tulemused tõesti head. On lahendatud need probleemid, mis olid kapitali kaasamisega enne Arengufondi loomist. Meil on olemas nüüd erakapital, mis on valmis investeerima tärkavatesse firmadesse. Eestit tuntakse praegu kui idufirmade maad, siia tahetakse tulla, Eestil on selles valdkonnas konkreetselt positiivne maine. Riik on väljumas neist investeerimistegevustest, kus erakapital on võimeline ise toimetama. On väga positiivne, et Arengufondis nähakse, kuidas investeeringute valdkonnas edasi minna.
Probleeme on aga kahjuks palju ja nad algavad sellest ajast, mil Arengufond loodi. Sellal oodati, et investeeringud ja seire on palju tihedamalt seotud, kui nad praegu on tegelikult. Me võime rääkida sellest, et on olemas investeeringud ja meil on olemas seire ning nendel on väga vähe kokkupuutepunkte.
Kaks faasi
Seire puhul võib näha, et on olnud kaks faasi. Esimeses räägiti suurtest ideedest, tegeleti pika nägemuse otsimisega, ideedega. Teine, praegune faas on oluliselt praktilisem, nüüd tegeletakse ettevõtlustemaatikaga, energeetika ja rohemajandusega ning nutika spetsialiseerumisega. Olulised asjad, kuid kas kõik need seire valdkonnad peavad olema kindlasti Arengufondis? Mulle tundub, et nii mõnedki neist peaksid tegelikult olema mõnes ministeeriumis. Arengukavasid peab koostama ministeerium, see on poliitiline ülesanne. Sealjuures võib kaasata väga palju erinevaid abijõude, sealhulgas Arengufondi, kuid arengukavade koostamine ei ole Arengufondi n-ö põhiülesanne.
Seire puhul on võimalik pikaajaline vaade, kus hinnatakse eelkõige üldisemaid protsesse. On võimalik ka detailsem ja kitsam vaade, kus minnakse üksikute küsimustega süvitsi. Lisaks sellele, kuida seiret teha, on oluline teada, kus ühte või teist seiret teha ning kus ja kuidas teda kasutada. Kui me tahame suurt vaadet, siis peame vaatama kõrgemalt, kui tahame detailsemat arusaamist, siis vaatame lähedalt. Ülesande püstitusest oleneb väga palju. See on põhimõte, millest lähtudes otsustatakse, kus ja kuidas seiret tehakse. Minule tundub, et Eestis on asjad selle puhul pisut sassi läinud.
Oluline on seegi, et riigikogu pole kogu Arengufondi tegutsemise aja jooksul teinud ühtegi seirealast tellimust, pole püstitanud küsimusi, mida lahendada. Kas see ei või olla üheks põhjuseks, miks esitatakse küsimusi Arengufondi eksistentsi mõttekuse kohta?
Kolm võimalust toetamiseks
Riigil on mitu võimalust toetada ettevõtlust rahaliselt. Põhimõtteliselt võib rääkida kolmest võimalusest: abirahad ehk toetused, laenud ja garantiid ning riskiinvesteeringud. Oleks loogiline, kui need meetmed oleksid kõik täitevvõimu alluvuses. Praegu on viimane Arengufondis. Selleks, et ettevõtluse toetamine oleks efektiivne, tulemuslik, paindlik ja kohanduks vajadustega, peaksid need kolm meetodite komplekti olema ühel ja samal juhtimistasandil ehk täitevvõimu alluvuses.
Üks kolleeg küsis, miks ei ole Arengufondile juba enam kui aasta jooksul uut juhti valitud. Põhjus on lihtne: keegi ei taha tulla Arengufondi juhiks. Miks? Sest Arengufondi maine on saanud väga tugevasti kannatada. Enam ei usuta Arengufondi, sest seal on probleemid, probleemid ja probleemid ning pole usutavat tulevikuvaadet. Meil tuleb arvestada sellega, et endiselt jätkates ei ole valmis tõsiselt võetavad juhid Arengufondi juhiks hakkama.
Me peaksime tõsiselt mõtlema, mida Arengufondiga peale hakata, sest niimoodi enam jätkata ei saa. Me teame, et investeerimistegevusest läheb märkimisväärne osa Arengufondist välja, sinna jääb seire, millest märkimisväärne osa ei ole võib-olla kõige õigemas kohas.
Riigikogu peab jõudma arusaamiseni, mida Arengufondiga peale hakata. Kui Arengufond jätkab, siis on oluline, et ka riigikogu kasutaks sealset kompetentsi. On diskussioonikoht, kus ühte või teist tüüpi seired tehakse. Ma loodan, et me arutame seda teemat juba järgmisel nädalal majanduskomisjonis. Teilt ootan ma aga ettepanekuid ja ideid, kuidas asjaga edasi minna. Senisel viisil Arengufond jätkata ei saa.
Seotud lood
Ettevõtlusminister Liisa Oviir soovib kogu Arengufondi investeerimistegevuse suunata KredExisse, Startup Estonia tagasi EASi alla ning seire võiks viia riigikogu kantselei juurde.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.