Miks üksnes ärihull võidab?

Äripäeva Rikaste TOPi vallutanud TranferWise’i eestlastest loojad Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann pääsesid mõni nädal tagasi Suurbritannias ühe karmima konkurentsiga ettevõtjatele suunatud võistluse EY UK Enterpreneur of The Year ehk aasta ettevõtja nominentide hulka. Hurraa-hüüdeid kostus ka Eestist – TransferWise’i võidukäik on tunnustusväärne.

Põnev ei ole siinjuures asjaolu, et mehed tiitli said – see oli pigem iseenesestmõistetav ja loomulik – vaid see, et nad said selle Suurbritannias. Lüüa läbi kodumaal on raske, välismaal aga reeglina tõeline kübaratrikk. Sama asjaga on varem hakkama saanud ka Wendre omanik Peter Hunt Rootsist, kellest sai Eesti Aasta Ettevõtja 2010.

Muidugi meeldib eestlastel lasta oma kuuereväärile paista kasvõi väikest kildu aust ja kuulsusest, mille on meie kaasmaalased kätte võidelnud. Siiski on meil tihti hinges okas – kas me ei upita omasid mitte reaalse edu, vaid rahvuskaasluse tõttu?

Edule on lihtne kaasa elada – see muudab meid ennastki oma silmas edukamaks. Taavet Hinrikuse ja Kristo Käärmanni lugu kinnitab – nad on rahvusvahelised tegijad, kes on suutnud ennast kehtestada oluliselt laiemalt kui Eestis. Ärirevolutsionäärid.

Elu tuleb muuta mugavaks ja huvitavamaks

Tuleviku äri edu võti saabki olla üksnes rahvusvahelises moodsas ettevõtluses. Vana majandus ei kao küll kuhugi, kuid läbi lüüa ja edu saavutada on klassikalistes ärivaldkondades palju raskem, kui luua midagi seal, kus kedagi ei ole veel ees. Sellisel juhul kaovad piirid nii riikide kui ka ärivaldkondade vahel. Äri, mida noored ettevõtjad loovad, on tihti raamivaba. Maailma äriajalukku vaadates olid sellised noored omal ajal ka Bill Gates ning Steve Jobs.

Mitmed klassikalised ettevõtted teevad oma arenguteel Albert Einsteini poolt hullumeelsuseks tunnistatud vea: „hullumeelsus – see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi.”

Noored mõistavad, et ainus võimalus teha revolutsiooni on hüljata kõik tabud ning teha midagi teisiti. Ainult siis on võimalik saada parem tulemus. Meditsiinilise hullumeelsuse kõrval, millest rääkis Einstein, on olemas ka ärihullu(meelsu)s, mille peamine mõte ongi teha asju teisiti kui seni. Et lahendada ära inimeste probleeme nii, et elu läheks mugavamaks ja ka huvitavamaks. Facebook on kuldne näide, mis on suutnud saavutada mõlemat.

Milles seisneb sinu unikaalsus?

Me ei saa kuidagi öelda, et Eestis ettevõtjat ei innustata. Meil on nüüd ettevõtja päev, mida me 8. oktoobril esmakordselt ühiselt tähistasime. Meil oli koguni ettevõtlusnädal, mil üritused olid üle kogu Eesti. Lahe. Siiski jääb meil puudu neid ettevõtlikke inimesi, kes julgeksid ja suudaksid ette võtta. Tõsiselt. Vallutada koduküla, maakonda, Eestit, Euroopat, maailma. Suurimaks innustajaks on eeskuju – inimesed, kes on midagi saavutanud.

Siim Kallas ütles Ärikatla konverentsil „Ebaõnnestumise päev”, et iga edu on unikaalne. Seda ei ole tõesti võimalik kopeerides korrata. Kuid siiski – kui meil on eeskujud, saame teada, et edu on võimalik. Kindlasti olid ka Taavet Hinrikusel ja Kristo Käärmannil omad eeskujud, kes nende unikaalse edu võimalikuks tegid.

Eesti ettevõtluse kitsaskoht on piiratud unikaalus. Klassikalise äriga on reeglina võimalik saada kõht täis, mis on samuti austusväärne tulemus. Kuid igas ettevõtjas on soov vallutada maailma. Marssalikepike paunas. Saavutada midagi enneolematult lahedat. Ettevõtlus on vaieldamatult sport, millel on mõõdetavad tulemused – klientide arvu, kasumi ning turuväärtusega.

Mõni tulemus on kohalikus kontekstis parim, kuid olümpiavõiduks ei piisa sellest kaugeltki. Samas võrdleb iga tõsisem harrastajagi ennast ikka tipptulemustega. Alati ei pruugi see vahe olla teab kui suur, kui ainult teaks, kui palju veel on vaja. Ühiskonnale tähendavad ambitsioonikad ettevõtted aga töökohti, makse, suuremat heaolu. Keskpärasusega leppida ei tasu, kui on võimalik saavutada erakordset. Meil on. Tehkem ära!