OMX Baltic0,12%269,88
OMX Riga−0,13%874,27
OMX Tallinn0,19%1 726,29
OMX Vilnius−0,08%1 041,63
S&P 5000,35%5 969,34
DOW 300,97%44 296,51
Nasdaq 0,16%19 003,65
FTSE 1001,38%8 262,08
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,67

OMX Baltic0,12%269,88
OMX Riga−0,13%874,27
OMX Tallinn0,19%1 726,29
OMX Vilnius−0,08%1 041,63
S&P 5000,35%5 969,34
DOW 300,97%44 296,51
Nasdaq 0,16%19 003,65
FTSE 1001,38%8 262,08
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,67

29.10.15, 06:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maavarad – tee jõukuseni

Maavarad tuleb panna oma rahvast teenima, leiab insener ja ettevõtja Lembit Kaljuvee.

Lembit KaljuveeRiigikogu liige, Keskerakond

Lembit Kaljuvee Foto: Erik Prozes

Põlevkivi oleme kaevandanud ja töödelnud varsti juba sada aastat. Maapõuest on välja võetud 1,1 miljardit tonni pruuni kulda. Maapõues ootavaid kaevandatavaid põlevkivivarusid on veel umbes sama palju. Selle vara väärtus on umbkaudu 20 miljardit eurot. Ka muld- ja haruldasi metalle töötlevale Silmetile on tooraine Eesti maapõues olemas.

Riigil puudub ülevaade maavaradest

Samal ajal aga puudub Eesti riigil ülevaade oma maavaradest ja geoloogilisest võimekusest. Teame ilmselt palju enam Jordaania põlevkivist kui meie oma kukersiidist siinsamas ukse all.

Põlevkivitööstus on Eestile maksu- ja dividenditulu tootnud 400 kuni 500 miljonit eurot aastas.

Põhjamaade maavaradega seotud tulusid vaadates on see aga tagasihoidlik tulemus. Seda just arvestades meie võimalusi – põlevkivi, muld- ja haruldased metallid, fosforiit, rääkimata meie ehitusmaterjalidest – paas, dolomiit, graniit.

Arengumaades, kus on puudunud kaevandamise üle igasugune järelevalve, on tagajärjed hukatuslikud – laastatud on looduskeskkond, lõhutud on sotsiaalne keskkond, elulaad ning purustatud kohalik kultuur. Aga rumalale ongi igasugune vara õnnetuseks. Maavarad tuleb panna oma rahvast teenima.

Põhjamaad on loodusressursse kasutanud rahva hüvanguks. Seal võetakse kümneid miljardeid eurosid maavaradelt teenitud tulu riikide eelarvetesse. Viimasel aastakümnel on tundmatuseni muutunud kaevandamise tehnoloogia ning ka keskkonnakaitselised nõuded ja tasud on karmistunud.

Vaja on ühtset maavarade poliitikat. Õnneks on positiivsed märgid maavarapoliitika aktiviseerumisest juba olemas. Näiteks riigikogu valimiste eel oli enamikus suuremate parteide valimisplatvormides maavarade teema käsitlust leidnud. Teema on leidnud väärikalt tähelepanu valitsusliidu leppes, peagi on valitsuse laual uus maapõuestrateegia.

Lähema aja selged eesmärgid peaksidki olema Põhjamaadele omase poliitikakujundamise võimekuse väljaarendamine maavara valdkonnas ja maavaradest riikliku ja ajakohase ülevaate saamine. Selleks ei piisa ettevõtjate, teadlaste ja poliitikute soovidest eraldiseisvalt. Neid eesmärke on võimalik saavutada vaid targalt planeerides ja ühiselt tegutsedes.

Lembit Kaljuvee

Seotud lood

Sisuturundus

20.11.24, 15:42

Sergei Astafjev ja Aleksandr Kostin: anname noortele sportlastele võimaluse treenida ja mängida kõrgemal tasemel

Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (laen.ee, smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.

Maavarad – tee jõukuseni

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised