Standardite uute versioonide loomine aastaid tagasi oli õige otsus, sest juhtimissüsteemid muutusid märksa ettevõtjasõbralikumaks. See on tõmmanud tagasi ka mõtteviisi, et standard on järjekordne paber seinal, ütles sertifitseerimisfirma Bureau Veritas juhtaudiitor Raul Ratasep.

- “See bürokraatia oli liig, mis liig,” meenutab Bureau Veritase juhtaudiitor Raul Ratasep standardite eelmisi versioone saates “Juhtimisaudit”, mida juhib Helen Klettenberg.
- Foto: Andres Laanem
“Meie ettevõtted on tublid digitaliseerijad ja tänu sellele on lihtsam hoida süsteemiga järjepidevust,” märgib
Raul Ratasep. Samas tuletab ta meelde, et sertifikaat ise ei taga midagi. Oluline on, et süsteem töötaks päriselt. “Ettevõtte enda huvides on, et süsteem ei oleks formaalne, vaid sisuline ja toimiv.”
Audiitori sõnul on viimasel ajal pead tõstnud küberturvalisus juhtimissüsteemid ja ESG nõuded. Sertifitseerimisfirmale on kliente juurde tulnud kõige rohkem aga ehitussektorist. Seda põhjusel, et mõned standardid on vajalikud riigihangetel osalemiseks.
Juhtimissüsteemidest räägitakse sageli standardite ja sertifikaatide keeles. ISO 9001, 14001, 45001 – paljudele on need nimed tuttavad, kuid kas ka sisu? “Juhtimisauditi” saates arutame, kas juhtimissüsteemid aitavad ettevõttel päriselt paremini toimida või on need lihtsalt osa vormilisest nõuete täitmisest.
Stuudios on Bureau Veritase juhtaudiitor Raul Ratasep, kel on aastatepikkune kogemus sadade Eesti ettevõtete auditeerimisel. Saadet juhib Helen Klettenberg.
Audiitor: ettevõtted kasutavad juhtimissüsteeme üha enam päris kasu, mitte paberi pärast
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!