Eesti riik nagu eesti mees

Estonian Airi pankrotti on audiitorid juba aastaid võimalikuks pidanud ning sellest ka avalikult raporteerinud. Ometi jätkati usus, et Euroopa Komisjon teeb erandi. Ei teinud.

Probleemid Tallinna Sadamas olid ennustatavad juba kümmekond aastat tagasi, kuid kahjuks ei pälvinud audiitorite toonane hinnang ettevõttele omaniku piisavat tähelepanu. Aastaid ignoreeriti Tallinna merevärava juhtimise tegelikku seisu. Alles 2015 jõuti ammuste otsuste tagamaade uurimiseni.

Eesti aruandluskontroll peaks olema palju tõhusam. Tihti on ebamõistlikud äriotsused ja korruptsioon ennetatavad, pankrot välditav või kahjud kontrollitavad, kui oleksime oma ettevõtete tervisliku seisundi suhtes hoolsamad ja tähelepanelikumad. Ka nõudlikumad.

Kui inimesel on 40kraadine palavik, ei ütle keegi, et käi tööl või mine spordivõistlusele võistlema. Võta osa olümpiamängudest. Kui kõvasti pingutad, küll saad kulla! Ei. Me sunnime ta voodisse ennast ravima. Probleemi/haiguse ignoreerimine terveks ei tee.

Tallinna Sadama puhul see just nii oli: arst oli pannud tõsise diagnoosi, kuid patsiendi ülemus ei teinud märkamagi. Ka riigikontrolli hinnang, mis kinnitas esmast diagnoosi, ei aidanud. 

Raha tuleb alati üle lugeda

Selleks, et Eesti ettevõtete juhid ja omanikud saaksid sisulise ülevaate oma ettevõtetest, et teha kvaliteetsemaid juhtimisotsuseid, on vaja usaldusväärset audiitorkontrolli. Mitte ainult suurte ja silmapaistvate, vaid ka väikeste ja keskmiste ettevõte puhul.

Praegu kontrollivad audiitorid umbes 6% kõigist Eesti majandusüksustest. See moodustab väikese osa ettevõtete arvust, kuid olulise osa siinsest majandusest: 85% kogu Eesti ettevõtete müügitulust ning 2/3 kõigi ettevõtete töötajatest. Viimase viie aastaga on aruandluskohustusega majandusüksuste arv Eestis kasvanud 40 000 võrra, praegu on neid üle 170 000.

Eesti ettevõtluskeskkonna terviseseisundi objektiivseks hindamiseks töötas audiitorkogu välja maailmas ainulaadse ettevõtete aruandluse usaldusindeksi. Indeksi ajaline muutumine kinnitab Eesti arvestuskultuuri pidevat paranemist – üha enamate ettevõtete aruandlus saab audiitorilt „puhta“ järeldusotsuse, 2014. aastal koguni 83% kontrollitud ettevõtetest.

Samas näeme, et aasta-aastalt jätab enam kui kümnendik ettevõtetest aruanded esitamata.  Maksu- ja tolliameti kullipilgust siin ei piisa, mullustest aruannetest on tänaseks esitamata koguni veerand, nende seas kindlasti nii OÜtajaid, selle sõna halvimas tähenduses, kui ka neid, kus omanikul tõsine koormus eri rollides: direktor, projektijuht või spetsialist.

Ettevõtjaks olemine ei tähenda siiski ainult arvete esitamisega saadavat mõningast maksuvõitu, vaid ka kohustust olla elujõuline, korrektne ja sotsiaalselt osavõtlik – maksta makse, hoida korras nii aruandlus kui ka ettevõtte tervis. 

Arsti ei maksa vältida

Ettevõtjaportaali sisestatud andmete süsteemsel analüüsil põhineva Eesti ettevõtete aruandluse usaldusindeksit arvutame igal aastal. Viimase viie aasta võrdlusandmete alusel usume, et Eesti arvestuskultuur paraneb kestlikult.

Eesti ettevõtete raamatupidamisoskused on vilunumad, audiitorid on õppinud sagedamini ja põhjalikumalt klientidega suhtlema, et ennetada ebakorrektsete aruannete esitamist. Ka majanduskeskkond on viie aastaga muutunud stabiilsemaks, mistõttu  keeruliste hinnangute kontroll on täna lihtsam.

Kuid esitamata aruannete probleem, mis reeglina väljendab ettevõtte kehva tervist, on siiski valus. Kindlasti ei aita olukorda lahendada äärmuslikud meetmed – ühest küljest ebakorrektsete ettevõtete laustrahvimine või teisest küljest probleemi ignoreerimine. Kõne alla võiks tulla aruandluskohustuse muutmise võimalus. Uue raamatupidamisdirektiivi ülevõtmisega kaasnevad lihtsustused aruandluses aitavad küll osaliselt probleemi leevendada, kuid tõenäoliselt mitte piisavalt.

Loomulikult ei puuduta aruandluse korrastamise vajadus ainult suuri riiklikke äriühinguid, pigem vastupidi. Kontrolli mõte ei peaks piirduma kinnitusega – kõik on või ei ole korras. Pigem peab kontroll võimalikult varakult osundama puudustele, et aidata asjad korda saada – sama stiili harrastab viimastel aastatel ka maksu- ja tolliamet.

Mida on ettevõtete omanikel eeltoodust õppida? Nii nagu tervisemurede ignoreerimine võib meile inimestena olla saatuslik, ei ole ka omanikul mõistlik eirata arvestuseksperdi arvamust. Kui audiitor ütleb, et ettevõtte tervis pole korras, tasub hakata mõtlema muutustele kohe, mitte otsida lohutust soovmõtlemisest, et äkki läheb seekord õnneks.