Teen ettepaneku seada Eesti riiklikuks prioriteediks Euroopa ilusamaiks väikeriigiks saamise. Ilu toodab enda ümber positiivsust ja edukust, koledus aga vaesust ja järjest süvenevaid probleeme. Ilus keskkond on majanduskasvu aluseks, kirjutab La Ecwadori tegevjuht Heily Aavik.
- Heily Aavik Foto: Anno Proosvelt
Öeldakse, et ilu on vaataja silmades, ent lagunenud majad, hooldamata pargid ning prügised metsaalused ei saa ju kellegi silmis kaunid paista. Avalike linnaparkide ja pimedate kõrvaltänavate puhtusest pole üldse mõtet rääkidagi. Lisaks on Eestis tavaks inimestel tekitada oma koduaeda väike prügimägi, kuhu korjatakse mittevajalikku sodi. Kõige hullem selle juures on aga see, et me ise oleme taolise vaatepildiga lihtsalt harjunud, oleme ilupimedad. Eesti inimesed on oma ilumeelega sellises punktis, kus hooldamata tänavad, kodud ja metsaalused on saanud harjumuspäraseks.
Ilu kosutab majandust
Ilu väärtustamine aitab kõvasti kaasa visuaalselt kauni ja puhta keskkonna loomisele ning sellest tulenevalt kasvab jõudsasti ka Eesti majandus. Üha rohkemate inimeste panus ilusse ärgitab ka teistes soovi samale tasemele jõuda. Kõige paremini tõestab seda pidevalt muutuv kiirmood, millega suurem osa maailma inimestest sammu püüab pidada. Nähes tänaval naabrinaist, keda ehib imeilus ridikül, taibatakse, et ka ise ihaldatakse sarnast silmapaistvat aksessuaari. Sama kehtib ka ümbruskonna kohta. Naabrite ilus ja hooldatud aed jätab kõrvalasuva tavapärase lillepeenra varju, mistõttu tuleb tähelepanu saamiseks seda ilusamaks kujundada. Inimene on juba oma loomult selline, kes alateadlikult hakkab konkureerima oma naabrite, töökaaslaste või sõpradega. Ilusam keskkond ja ilusad inimesed panevad seega teisigi enese ja ümbruskonna eest hoolt kandma.
Selleks, et eestlaste ilumeel areneks ning keskkond meie ümber oleks väärtus iseeneses, peab ka riik selle prioriteediks seadma. Ei saa küll võtta vastu seadust, mis nõuaks ilu, ent riigieelarve planeerimisel peab silmas pidama tänavate, kõnniteede ja parkide seisukorda. Lisaks tuleb ilumeelt arendada juba varakult – koolieas. Õpilastele peab tooma näiteid ilusast ja inetust, stiilsest ja stiilitust. Propageerida tuleb tegevusi, mille eesmärgiks on ilu arendamine ühiskonnas. Äärmiselt tänuväärsed on ilusaima kodu ja ilusaima aia valimise konkursid. Neid võistlusi võiks olla aga rohkemateski valdkondades: ilusaim linn, ilusaim hoone, ilusaim tänav, ilusaim ettevõtte logo või ilusaim kohvik.
Elon Musk võiks puhata Eestis
Eesti Euroopa ilusaim riik – see peaks olema üldine poliitika ja inimeste väärtushinnangute küsimus. Slummid loovad vaesust ja töötust ning kurnavad linnavalitsusi suurte sotsiaalprobleemidega. Seevastu kaunid linnaosad arendavad enda ümber aga väärtuslikku linnaruumi ning positiivset mõtlemist. Selleks, et enda ümbruskonda ilusaks teha, ei olegi vaja 100eurostest kupüüridest kõnniteed ega seadust, mis käsib luua ilu enda ümber. On vaja lihtsalt paari töökaid käsi ja tahet enda ümbrust ilusamaks muuta.
Võtame ennast kokku, igaüks omale jõukohaste vahenditega, sest ilusa keskkonnaga tõmbab Eesti palju rohkem positiivset majandusenergiat ning meie ilu tahetakse igast maailmanurgast vaatama tulla. Hea oleks, kui ka Elon Muski kaliibriga ärimehed Eestisse suvekodu ehitada või siia niisama puhkama tahavad tulla.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele