Eesti võlakoormus on kordades madalam optimaalsest tasemest, kui võrrelda erasektoriga, kirjutab Essentia Capitali partner Peeter Piho.
- Essentia Capitali partner Peeter Piho. Foto: Erakogu
Eesti valitsussektori võlakoormus oli Eurostati andmetel 2015. aasta kolmanda kvartali seisuga 1,996 miljardit eurot. Ma ei taha rääkida sellest, et tavaliselt mõõdetakse riikide võlakoorma võrdlemiseks võla suhet SKPsse, mille puhul Eesti on teadagi kus. See kordaja on meil 9,8. Euroliidus teisel kohal oleval Luksemburgil on see 21%, Euroopa Liidu keskmine on 86%, eurotsooni keskmine 92% ja nii edasi.
Arutlen hoopis riigisektori võla ja riigieelarve suuruse suhte üle. Mõnevõrra meelevaldse tõlgenduse tulemusena on riigieelarve tulude pool võrreldav ettevõtte EBITDAga ehk kulumieelse kasumiga. Mõlemad on kassavoog, mille arvelt saab teenindada laenukohustusi. Eesti 2016. aasta eelarve planeeritav tulu on 8,837 miljardit eurot. Seega riigivõlg moodustab eelarvest 22 protsenti.
Ettevõtete laenukõlbulikkuse hindamisel kõige rohkem kasutatav mõõdik on laenu suuruse ja EBITDA suhe. Optimaalse laenukoormuse suuruse kohta ei ole universaalset definitsiooni, see sõltub majanduskeskkonnast, tööstusharust, turuosast, tulevikuväljavaadetest, laenuraha hinnast ja veel paljudest teguritest. Üldistades aga võib öelda, et 2–3 EBITDAd on normaalselt toimivate ettevõtete puhul aktsepteeritav ja turvaliseks peetav laenukoormus.
Tihti soovitatakse riigisektoril majandamise tõhususes ja suhtumise heaperemehelikkuses eeskuju võtta erasektorilt. Kui minul eraettevõtte omanikuna oleks ametis tegevjuht või finantsjuht, kes väidab, et 0,2 EBITDAd, see tähendab kümme korda alla mõistliku taseme, on optimaalne võlakoormus ja rohkem laenu ei tohi mingil juhul võtta, siis ma üksnes ei vallandaks teda päevapealt, vaid otsiksin ka võimalusi teda minu kapitali ebaefektiivse kasutamise pärast hageda.
Saan aru, et võrdlus on meelevaldne, erasektori võlg on meil kõrge ja nii edasi. Samuti toetan fundamentaalsete võlavastaste kõige mõistlikumat argumenti, et laenu ei tohi võtta, kui ei tea, mida sellega peale hakata. Aga võib-olla on see mõttekäik siiski väikeseks panuseks põhjendamaks otsust, et tasuta pakutav raha tuleks siiski vastu võtta. Ei ole meie riik midagi nii abitu, et ei suuda selle mõistliku kasutamise viisi välja mõelda.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele