Kodanikupalk ehk riigi tagatud põhisissetulek oleks ettevõtlusvaenulik ja sekkuks tööjõuturu tavapärasesse regulatsiooni, kirjutab Meriton Hotelsi juhatuse esimees Peedu Zeiger.
- Välismaale minemiseks toetust otsivad inimesed peaksid selle raha teenima tööga, leiab Peedu Zeiger. Foto: Erik Prozes
Riigi ülesanne on luua keskkond, sh õigus-, sotsiaalne ja majanduskeskkond koos nii oma kui ka kohaliku omavalitsuse pakutavate teenustega, et inimesed, olenemata nende nahavärvist, rahvusest, soost ja religioossetest suundumustest, tahaksid tulla Eestisse elama ja tööle.
Erinevatest väljaannetest võib lugeda mitmesuguseid arvamusi Šveitsi referendumi kohta riigi tagatud põhisissetuleku üle. Vaatamata referendumi läbiviimise toetuseks kogutud üle 100 000 allkirja jäi tulemus 77 : 23 riigi tagatud põhisissetuleku vastaste kasuks. Oluline vastuargument oli see, et kui Šveitsis pakkuda igale inimesele selline rahasumma, võib see vallandada määratu sisserände soovi Šveitsi.
Eesti inimene ei vaja tagatud põhisissetulekut
Eestis oleks sarnane ettepanek kehtestada riigi tagatud põhisissetulek sama populistlik, nagu oli ja kindlasti on mõne meelest veel ka praegu toiduainete käibemaksumäära alandamine. Toiduainete käibemaksumäära alandamise kohta olen kirjutanud ka teadusartikleid, millest nähtub, et tegelikult võidaks sellest rohkem ühiskonnakiht, kes toimetulekul abi ja toetust ei vajaks.
Vale oleks praegu väita, et Eestis on tööpuudus sellisel tasemel või on väga tuntav varaline kihistumine, mis võiks olla eelduseks, et riigi tagatud põhisissetuleku teemat peaks üldse hakkama arutama.
Eestis on pigem tööjõupuudus ja võib täheldada, et lihttöö tegemine ei ole noorte hulgas eriti populaarne. Tihtipeale aga võime oma e-postist leida mitmesuguseid pöördumisi, kus palutakse toetada välismaale sõitu, et saada ilusaks, targaks või tugevaks. Valdavatel juhtudel peaks enne sellise kirja kirjutamist siiski läbi mõtlema valikud, mis annaksid võimaluse see raha ise teenida. Ehk selgemalt öeldes tuleb minna tööle, et see raha saada, mille eest välismaale sõita oma eesmärke saavutama. Seda hinnalisem on ka lõpptulemus iseenda jaoks.
Halb mõju ettevõtlusele
Siinjuures toetan riiklikku üürikorterite programmi, et kui inimene leiab endale töö, saab ta ka töökoha läheduses, kus erainvestor üürikorterid ei ehitaks, elamispinna üürida. Vastuargumendid kinnisvaraarendajatelt, mida olen ajakirjanduse vahendusel kuulnud, ei ole mind küll pannud veel arvama, et riigi üürikorterite poliitika on täiesti vale.
Riigi tagatud põhisissetuleku temaatika algatamiseks ei ole praegu piisavalt argumente. Samuti oleks see äärmiselt ettevõtlusvaenulik ja riigi sekkumine tööjõuturu tavapärasesse regulatsiooni. Pikemas perspektiivis oleks sellel ka negatiivne mõju kutseõppehariduse arengule.
Autor: Peedu Zeiger
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.