Ülikoolid pole süüdi selles, et meil ei jätku õppijaid kutse- ja rakenduskõrgkoolidesse, kirjutab Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm.
- Tartu Ülikool Foto: Postimees
Aku Sorainenil on täiesti õigus, kutsekooli ei pea kartma! Mis tahes haridusevastane üleskutse oleks rumal. Aku Sorainen, vastupidi, on väga tark ja oma büroosse võtab ta erialasele tööle ainult ülikooliharidusega inimesi.
Aga tõele vastab see, et võrreldes paljude meie lähi- ja eeskujuriikidega (Taani, Šveits, Rootsi, Soome, Norra, Singapur jt) jätkab Eestis vähem üldhariduse omandanuid kutseõppes ja rohkem keskharidusega inimesi ülikoolides.
Ülikoole ei maksa karta ja ülikoolid pole süüdi selles, et meil ei jätku õppijaid kutse- ja rakneduskõrgkoolidesse. Välja arvatud juhtumitel, kus mõni ülikool on üliõpilaste arvu vähenemise või eriala ebapopulaarsuse tõttu vastuvõtu lati nii madalale lasknud, et näiteks ainult veerand vastuvõetutest lõpetamiseni jõuab. Sel juhul oleks ülejäänud kolmveerandil olnud tark teha mingi muu haridusvalik.
Viimane ei tähenda, et hiljem, arenedes ei võiks kutse-, rakenduskõrghariduse või täiendusõppe kaudu ikkagi, nüüd juba teadlikuna oma eesmärgist, ülikooli tulla. Aga ülikoolidel oleks mõistlik oma vastuvõtunõudeid pigem karmistada, alustuseks kas või võrdsustada erialati olemasolevale Eesti parimale tasemele. Võimekad noored ei karda nõudlikku ülikooli ka siis, kui nad tulevad kutseharidussüsteemist.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.