Kui me loome süsteemi, kus elukogenud inimesed õpivad uljastelt noortelt tehisaru kasutamise põhimõtteid ning jagavad vastu oma kogemusi ja vaateid, siis areneb Eesti nii digitaalselt kui ka sotsiaalselt, kirjutab Otto Mättas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Põlvkondadeülene digipädevuse murrang on järgmine loogiline samm meie digiriigi arengus. See lahendab mitu väljakutset korraga,” kirjutab Otto Mättas. Foto: Erakogu
Eesti on digiühiskonna ülesehitamisel saavutanud märkimisväärset edu, ent tehnoloogia kiire arengu taustal ähvardab kasvav lõhe erinevate põlvkondade digitaalse kirjaoskuse vahel meie arengut pidurdada. Vanematel generatsioonidel on raske tehismõistuse võidukäiguga kaasas käia, noorematele jääb lahenduste otstarbekas kasutamine kaugeks.
Pakun välja idee, kuidas muuta põlvkondadeülene digipädevuse arendamine Eesti järgmiseks majandusliku edu võtmeks.
Muudame oma suhtumist
Me oleme uhked oma e-riigi üle, kuid ei tohiks loorberitele puhkama jääda. Tehisaru kiire areng, küberturvalisuse kasvav tähtsus ning tehnoloogia jätkusuutlik kasutamine nõuavad pidevat kohanemist.
Eurostati andmetel on Eestis 45aastaste ja vanemate hulgas digitaalne kirjaoskus endiselt madalam kui meie naabritel Põhjamaades. Samuti ei pruugi meie noored mõista digitaalsete tööriistade sügavamat väärtust ja otstarbeka või turvalise kasutamise olulisust.
Levinud on mõtteviis, mis näeb vanemaid inimesi digiarengus mahajääjatena. Noortele jälle ei anta nende kogenematuse või liigse optimismi tõttu vastutust.
Minu ettepanek: muudame oma suhtumist ja läheneme väljakutsele selliselt, kus iga põlvkond õpib ja õpetab. Loome tervikliku ja kõiki kaasava digitaalse kirjaoskuse ökosüsteemi. Võtame kampa ka tehismõistuse, kes omapäi meie eest niikuinii tööd tegema ei hakka.
Noored õpetavad vanasid
Pakun välja kolmeosalise lahenduse, mis põhineb vastastikusel õppimisel ja koostööl.
Esmalt tuleks käivitada digimentorluse programmid, kus tehnoloogiliselt osavamad noored õpetavad vanemaid põlvkondi, saades vastu kogemustepõhist tarkust ja ärilist vaadet. Need programmid toimuksid nii koolides kui ka ettevõtetes, sidudes haridussüsteemi ja tööturu loomulikuks tervikuks.
Teiseks komponendiks oleksid digikirjaoskuse laagrid, mis koondavad eri vanuses inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsema. Mõtleme näiteks töötoale, kus lapsevanemad ja nende lapsed õpivad koos tehisaru rakendama kohaliku kogukonna murede lahendamiseks.
Kolmandaks looksime kõiki põlvkondi kaasava digipädevuse tunnistuste süsteemi, mis kinnitaks inimeste oskusi vanusest sõltumata. Selline dünaamiline süsteem, mis kohaneb pidevalt uute tehnoloogiate tuleku ja turumuutustega, annaks tööandjatele selge ülevaate kandidaatide digioskustest. Samuti annaks selline tunnustamine riigijuhtidele olulist sisendit ühiskonna vajaduste ja võimekuse kohta.
Järgmine ekspordiartikkel
Põlvkondadeülene lähenemine loob väärtust mitme tahu alt.
Majanduslikust nurgast vaadatuna jäävad vanemad põlvkonnad (ja täna edukad ettevõtted) tööturul (ja majanduses) konkurentsivõimeliseks. See vähendab tööjõupuudust, annab võimaluse luua kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning suurendab riigi maksutulu. Samaaegselt tugevdab erinevate põlvkondade ühine õppimine sotsiaalset sidusust ning vähendab ühiskondlikke pingeid ja ebavõrdsust.
Kõigi põlvkondade koostöö toob innovatsiooni juurde mitmekesiseid vaateid. Kui 75aastane pensionär ja 20aastane tudeng lahendavad koos probleemi, siis sünnivad ideed, mis arvestavad laiema kasutajaskonna vajadustega.
Rahvusvahelises plaanis võime luua ainulaadse mudeli, mida eksportida teistesse vananevate ühiskondadega riikidesse. Põlvkondadeülene digipädevus võib saada Eesti järgmiseks ekspordiartikliks.
Teekond murranguni
TI-hüppe tuules tuleks alustada riiklikult rahastatud digimentorluse pilootprogrammiga valitud koolides ja ettevõtetes. Sellele kogemusele toetudes saaks programmi järk-järgult laiendada.
Paralleelselt tuleks käivitada regionaalsed digikirjaoskuse laagrid, mis keskenduksid praktilistele oskustele nagu tehismõistuse kasutamine tööprotsesside tõhustamiseks ja küberturvalisuse tagamine uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel.
Tähtis on kaasata vabatahtlikest asjatundjatest koosnev töörühm digipädevuse standardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks, arvestades kõikide põlvkondade vajadusi ja võimalusi. Riiklik tugi aitaks ettevõtetel (eriti väikestel) esimesi samme teha. See omakorda tooks tulemuse meie majandusse.
Sotsiaalselt sidusam
Eesti ei pea konkureerima rahvaarvu või loodusressursside poolest. Meie tugevus seisneb meie inimestes, kohanemisvõimes ja innovatsiooniprotsessides.
Põlvkondadeülene digipädevuse murrang on järgmine loogiline samm meie digiriigi arengus. See lahendab mitu väljakutset korraga: tööjõupuuduse, vananeva ühiskonna väljakutsed ning vajaduse püsida globaalses (digi)majanduses konkurentsivõimelisena.
Kui me loome süsteemi, kus elukogenud inimesed õpivad uljastelt noortelt tehisaru kasutamise põhimõtteid ning jagavad vastu oma kogemusi ja maailmavaateid, areneb Eesti nii digitaalselt kui ka sotsiaalselt sidusama ühiskonnana. See on eduka Eesti võtmekomponent 21. sajandil.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!