Soomlased ootavad Rail Balticut

Soome huvi projekti vastu on peaasjalikult majanduslik. Euroopa Liidu väävlidirektiiv on ajendanud ekspordile suunatud tööstusharusid otsima meritsi transpordile alternatiive.

Varasema AECOMi uuringu järgi on uus raudteeliin võimeline vedama 5 miljonit reisijat ja 16 miljonit tonni kaupa aastas. Viimatise tasuvusuuringu tulemused avalikustatakse 2017. aasta alguses. Kuigi Rail Baltic ei valmi enne aastat 2025, näeme juba praegu, et Eestis on projekt planeerimis- ja teostamisjärgus. Juba on olemas ka ärivõimalused, nagu näiteks Muuga Rail Balticu terminali hange, mis on partneriks Vuosaari terminalile Helsingis.

Tunnelit oodatakse samuti

Teine teema, mis Soomes põnevust tekitab, on Tallinna-Helsingi vaheline tunnel. 80 km ühenduse ehitamisel väheneks sõiduaeg kahe linna vahel 30 minuti peale. See tähendaks ühtse linnastu ja olulise piirkonnakeskuse teket. Berliin oleks vaid 6 rongisõidutunni kaugusel.

Rail Baltic avaldaks Soome majandusele ja riigi kuvandile positiivset mõju. Soome ettevõtted võidaksid paremast ligipääsust kasvavatele turgudele ning kaubavedudele avaneksid uued võimalused. Projektiga kaasneks märkimisväärne kulude kokkuhoid, kiirem inimeste- ja kaubavedu ning suurem ohutus. Infrastruktuuri paranemisega suureneb ka piirkonna atraktiivsus investeeringute sihtkohana, seda enam, kui meie kahe linna vahele ehitatakse ka tunnel.

Tulevikus näeme Helsingit ja Tallinna ühtse linnastuna, mis ühendaks Soome kindlalt Mandri-Euroopaga. Soome ja Eesti riik peaksid koos Euroopa Liiduga tegema koostööd ettevõtetega, et Rail Baltic reaalsuseks saaks.