Metsa see Putini orden! Aga Vene suhteid võiks rahulikumalt võtta küll, leiab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
- Veskimägi sai Venemaa Sõpruse ordeni. Foto: Erakogu
Sel nädalal edastas PR-agentuur Powerhouse ajalehtedele teate, et Enn Veskimägi sai esimese Eesti ettevõtjana Vladimir Putini allkirjaga Venemaa Sõpruse ordeni. Teatega oli kaasas pilt Veskimäest ja Venemaa välisministrist Sergei Lavrovist ning teine pilt Veskimäest Moskvas kõnet pidamas. Ilusad pildid.
Ootasin meedias mingit vastukaja või elevust, kuid ei midagi. Vaikus. Aga mis sõnumit Putin meile just nüüd ühele Eesti ettevõtjale seda ordenit (mis kuni 1994. aastani kandis nime Rahvaste Sõpruse orden ja mille on Vene ajal saanud näiteks ka Tartu linn) andes edastas?
Kas autasu on lihtsalt tänu Veskimäele Nord Streami propageerimise eest, millega Eesti küll lõpuks kaasa ei tulnud, kuid mida Veskimägi on ajalooliselt kõvasti pooldanud ja vahendanud ka toonasele peaministrile Andrus Ansipile gaasitoru avamise kutset?
Või Eesti-Vene piirilepingu eest seismise tõttu? Kuluaarides räägitakse mingist suulisest kokkuleppest ekspresident Toomas Hendrik Ilvesega, et Venemaa-poolsel lepingu ratifitseerimisel oleks Ilves autasustanud kedagi ka Venemaalt.
Või 2012. aasta intervjuu tõttu Päevalehele? Seal ütles Veskimägi: "Arvestades meie valitsuse praegust suhtumist tööandjatesse, oleks meie valitsusjuhil Putinilt midagi õppida. Ma pean silmas nii avatud suhtlemist kui ka vestluskaaslaste ärakuulamist." Üsna solvav väide, kuid tuletame meelde, et poolteist aastat varem oli Ansip saatnud prügikasti tööandjate manifesti ja pinged olid õhus.
Ilmselt on ordeni põhjus Veskimägi selgelt pragmaatiline vaade Venemaasse ja seega soovib Putin oma žestiga osundada Eesti ettevõtjatele laiemalt, et nad võiksid Toompea seni üsna russofoobse hoiaku mahedamaks keerata.
Sel sügisel ongi Eesti käitumist Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisel kritiseerinud mitu suurettevõtjat. Tiit Vähi soovitas Eestil toetada nende kaotamist ja piirilepingu sõlmimist, misjärel "tuleksid välisinvestorid Eestisse tagasi, ka Eesti investorid investeeriksid uue hooga tootmisesse ja järgmistel aastatel Eesti oleks majanduskasv 4-5%". Heiti Hääl ei tõttaks sanktsioone küll maha võtma, kuid küsis LPs hiljuti: "Kas aga peame väikeriigina esireas kõige kõvemini karjuma?"
Jah, majandusele eelneb ka minu meelest alati vabadus ja julgeolek. See pole diskuteeritav. Kuid nii nagu on uus valitsus võtmas leebemat suunda laenamisse, võiks ta võtta omaks pragmaatilisema, Soomele omase suhtumise ka oma idanaabrisse. Sõjajutt ei vii elu edasi, vaid piirab tegutsemisjulgust. Sõjajutu kõrvale rahulikumate toonide sissetoomine Venemaa pilti pole veel isamaa reetmine ega venemeelsus.
Nii nagu laenamine ei tähenda, et ärkame homme Kreekas, ei tähenda pragmaatilisemad ja vähemloosunglikud suhted oma idanaabriga, et ülehomme ärkame Peterburi eeslinnas. Seda ei teeks me mitte mingi isevalitseja soovi, vaid oma inimeste heaolu ja miks mitte ka julgeoleku pärast. Metsa see Putini orden!
Seotud lood
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele