Valitsus julgeb lauale tõsta suuri ja värskeid ideid

Mõned kuud tagasi ametisse asunud valitsus on võrreldes varasemate valitsusliitudega tõstnud lauale selgelt enam uuenduslikke ideid, mis loomulikult tekitavad laiapõhjalist diskussiooni. Ühiskondlik arutelu on aga edasiviiv jõud, mille tulemusena sünnivad paremad lahendused. Rääkides valitsuse juba astutud sammudest, siis pean mõistlikuks, et ülevaadet andes keskendub iga minister ikkagi ennekõike enda haldusalale.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi suurimaks eesootavaks projektiks saab pidada valitsuse otsust muuta maakondlikud bussiliinid edaspidi tasust vabaks, suurendades seeläbi maapiirkondade inimeste võimalusi. Täna maksab riik 2/3 bussiveole kuluvast summast ning edaspidi kavatsetakse katta ka viimane kolmandik, milleks on piletitulu osa. Selle nimel, et tasuta ühistransport rakenduks, teevad tööd nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kohalikud ühistranspordikeskused kui ka maanteeamet.

Tasuta sõit järgmise aasta eelarves

2018. aastal töö kaotavad maavanemad on välja pakkunud, et tasuta transport võiks maakondades rakenduda juba tänavuse aasta maist. Nende initsiatiiv on tervitatav ning on tore näha, et tasuta ühistransport on muutunud tõeliseks erakondadeüleseks teemaks, kuid paraku ei ole 2017. aasta riigieelarves veel tasuta transpordiga arvestatud. Minu ettepanek on teha üleminek tasuta transpordile korralikult, põhjaliku ettevalmistusega ning rakendada see 2018. aastal.

Vajadus tasuta ühistranspordi järele on minu hinnangul suur. Praegu on maal elavad inimesed olukorras, kus tööle jõudmiseks tuleb suur osa oma palgast lihtsalt maha sõita. Olgu selleks kuluks siis kütus autole või bussipilet. Meil on vaja alternatiivi, mis aitaks töötajal raha kokku hoida ning vähendaks maal elamise kulukust.

Tulekul raskeveokimaks

Teise suure algatusena tõstaksin lauale valitsuse plaani kehtestada veoautodele teekasutustasu. Minu jaoks on olnud täiesti arusaamatu, miks Eesti on tahtnud olla Euroopa viimane mohikaanlane ja pole seesugust maksu veel kehtestanud. Euroopa Liidus on kaks riiki, kus sellist maksu ei eksisteeri. Nendeks riikideks on Eesti ja Soome. Kui Eestisse registreeritud vedajad maksavad juba täna raskeveokimaksu, siis välisettevõtted seda tasuma ei pea. Seega peavad Eesti raskeveokid rahvusvahelisi sõite tehes üleval teiste riikide taristut, kuid teiste riikide veokid Eesti teedesse raha ei panusta. Valitsusel on plaanis hakata alates 2018. aastast maksustama kõikide Eesti teid kasutavate raskeveokite teekasutust. Seda ideed on varem toetanud ka transpordiettevõtted ja see on muudatus, mille me kindlasti ära teeme.

Rääkides valitsuse uuendusest, ei saa mitte kuidagi mööda vaadata suurest tulumaksuvaba miinimumi reformist, mida võib pidada selle sajandi suurimaks maksureformiks. Uus maksusüsteem annab täiendavat tulu kõigile, kes teenivad alla 1758 euro suurust kuupalka – selliseid inimesi on ligikaudu 86% Eesti töötajaskonnast. Ma usun, et sellel muudatusel on Eestile pikaajaline positiivne mõju, toetades ka meie majanduse arengut.

Uus kolmikliit on oma seniste tegudega tõestanud, et me väärtustame kõiki inimesi ning julgeme seda teha ka väljaspool pealinna. Meie eesmärk on peatada ääremaastumine ning selleks on vaja astuda reaalseid samme. Olgu selleks siis kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine, põllumeestele makstavad täiendavad toetused või juba mainitud tasuta ühistransport.

Uus valitsus julgeb lauale tõsta suuri ja värskeid ideid. On selge, et varasema stagnatsiooni valguses tundub iga uuendus suure reformina, millega võib olla raske harjuda. Kuid positiivne on see, et sihid on seatud ja soovitakse Eesti senisest madalseisust välja tuua. Teemasid, millest varem on pidanud vaikselt rääkima või sootuks vältima, enam ei eksisteeri. Seda näitas ilmekalt ka peaministri poolt lauda tõstetud teema, milleks oli  ettepanek anda kodakondsus siin vähemalt 25 aastat elanud halli passi omanikele. Valitsust, kes julgeb tõstatada olulisi teemasid ning ei karda uuendusi, saadab edu.

Ma näen valitsuse tegevuskavas nii lühivaates kui ka pikemas plaanis positiivseid muudatusi, mis aitavad Eesti elu edasi arendada. Kui veel 2017. aastal tuleb suures plaanis jätkata varasema valitsuse poolt kokku pandud eelarvega, siis tulevatel aastatel saab järk-järgult liikuda enda suuremate plaanide ning eesmärkide poole.