Kultuur paneb majanduse kasvama

Kultuuri peetakse millekski pehmeks ja abstraktseks, millel justkui ei ole konkreetset piiri ega vormi, mistõttu sageli ei hinnata kultuuri mõju majandusele. Kuid kultuuriüritused toovad riiki välisturiste ja aktiviseerivad siseturiste, kes kõik tarbivad teenuseid, millelt teenib nii ettevõtja – kelle tuntus ja otsesed tulud suurenevad –, kui ka riik – mille eelarvesse jõuavad nii käibemaks kui ka tööjõumaksud.

Eesti kultuuripoliitika ja selle osana kultuuriürituste toetamine keskendub põhiseadusest tulenevalt eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilitamise tagamisele, kuid selle tulemusel on unustatud mõelda, et suured kultuuriüritused loovad Eesti majanduse kasvamise paremad võimalused. Eesti vajab kultuuriüritustele soodsama keskkonna loomist, sest mida rohkem on suuri sündmusi, seda rohkem jõuab Eestisse turiste, seda paremini teatakse Eestit.

Vaja on massiüritusi

Rahvuskultuuri säilitamine on oluline, kuid lisaks sellele vajab Eesti rohkem laiadele massidele sobilikke kultuuriüritusi. Eestis on juba tegelikult mitu edukat rahvusvahelist kultuuriüritust, mida külastavad tuhanded turistid, kuid peale laulupeo ei ole ühtegi piisavalt suurt rahvakultuuriüritust, mis oleks rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline ja turistidele atraktiivne. Suurte masside vajaduste rahuldamisele keskenduvad kultuuriüritused toovad riigile rohkem kasu ja tuntust kui spetsiifilisemad ettevõtmised.

Riik peaks kultuurisündmuse toetamist käsitlema investeeringuna. Omavalitsusjuhid on juba jõudnud järeldusele, et suure osalejate arvuga üritused toovad linna rohkem inimesi ja seeläbi rohkem tulu. Nüüd peaks see mõtteviis jõudma ka riiklikule tasandile ning tooma kultuuriministeeriumi eelarvesse lisavahendeid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab kultuuriüritusi turismi arendamise eesmärgil ELi raha abiga, kuid jagab peamiselt vahendeid välisturunduseks. Enne välisturundamist on aga vaja tegeleda sisuga – et oleks, mida toetada. Loodetavasti õnnestub kultuuriministeeriumil ning majandus- ja lommunikatsiooniministeeriumil ühiselt see lünk täita. Üle tuleb vaadata praegused rahastamispõhimõtted, mis toetavad pigem väikese rahvusvahelise potentsiaali ja piiratud tingimustes tegutsevaid (rahvus)kultuuriüritusi, ning toetada nende kõrval ka teisi.

Riigile võiks abiks olla alustavatele investoritele antav soovitus – alustada saab ka väikesest summast. Valitsus peaks taas kaaluma kultuuriürituste käibemaksumäära langetamist. Tänased üritustele jagatavad riigieelarvelised toetused lähevad suures osas maksude tasumiseks, kuid käibemaksumäära langetamisest võidab korraldaja, kes saab rohkem panustada sisu kvaliteeti, ning samuti riik, kes võimaldab korraldajal läbi viia parem üritus ning seeläbi meelitada kohale rohkem külastajaid, kes tarbivad koha peal teenuseid. Esialgne n-ö kaotus riigieelarves tuleb tagasi nii otseselt suurenenud publiku makstud piletihinna käibemaksust kui ka kaudselt: ettevõtete makstud maksudena.

Käibemaksumäär alla

Riigi investeering kultuuriüritusse tasub end igal juhul ära. Kuivõrd Eesti muusikaelu kohta pikem statistika puudub, siis kasutan statistikaameti avaldatud andmeid aastatest 2005 ja 2014 keskmise Eesti kontserdi parameetrite kohta: keskmisel Eesti kontserdil osaleb 250 inimest (2014), keskmise Eesti kontserdi piletitulu on 1400 eurot (2005) (keskmine piletihind 5,6€). Oletame, et ürituse eelarve koosneb kolmest võrdsest komponendist: piletitulu (33,3%), avaliku sektori toetus (33,3%) ja erasektori toetus (33,3%). Seega on ürituse eelarve kokku 1400x3 ehk 4200€.

Praegu kehtiva käibemaksumäära alusel tasub korraldaja riigile 234€ käibemaksu piletite pealt, kontserdi korraldamiseks vajaminevate teenuste pealt tasuvad teenuseosutajad käibemaksu 700€ ja teadmata summa tööjõumakse. Piirkonna turismitulu on (EAS hindab turismituluks 23,5€ ühe Eesti siseturisti pealt päevas ja seda eeldusel, et kõik külastajad on siseturistid) 5875€, mille saavad endale piirkonnas tegutsevad teenusepakkujad, kes eelduste kohaselt tasuvad ka oma teenuse osutamisel 20% käibemaksu riigile ehk riigile laekub seega 979€ käibemaksu ja teadmata summa tööjõumakse.

Seega on riigi otsene ja kaudne käibemaksutulu ühe keskmise Eesti kontserdi puhul 1913€.

Oletame, et riik otsustab investeerida kultuurisündmustesse esialgu käibemaksumäära langetamisega 9%le. Riik kaotab seega ühe keskmise kontserdi puhul 118€ ehk teenib varasema 234€ asemel riigieelarvesse 116€. Kõik teised parameetrid jäävad samaks ehk teenuseosutajate ja turismitulu kaudu teenivate ettevõtete maksukoormus on sama. Riigi teenitav käibemaksutulu on sellisel juhul 1795€ (riigi tulud langevad ligikaudu 6%). Lisame siia juurde aga selle, et korraldaja tahab investeerida selle „üle jääva“ raha ürituse korraldamisse.

Tuletame meelde, et ürituse eelarve oli 4200€ ning osales 250 inimest. Juhul kui korraldaja investeerib selle eelarvesse, siis on eelarve 4315€ (kasv ligikaudu 3%). Ühel üritusel osaleja kulu on 16,8€ (4200/250) ehk uue eelarve tingimustes võib tinglikult osa saada üritusest 257 inimest. Sellisel juhul on kontserdi piletitulu 1440€, millest riigile tasutakse käibemaksu 241€. Korraldajale teenust osutavad partnerid tasuvad käibemaksu 719€ ning piirkonna turismitulu on 6040€, kus tarbimise eest tasutakse käibemaksu 1007€. Riigile laekub käibemaksu alandamise tulemusel käibemaksu ühelt kontserdilt kokku 1967€, lisaks teadmata summa tööjõumakse.

Seega, vähendades käibemaksumäära kultuurisündmustele (20%lt näiteks 9%le), suureneb käibemaksu laekumine just tänu kaudsele maksulaekumisele. Antud näites on vahe küll absoluutnumbrites väike, kuid mida suurem on sündmus, seda suurem on laekumine.

Investeering tasub end ära

Näidet tuleb võtta teatavate reservatsioonidega, sest kultuuris on mastaabiefektil väga suur roll. Üldjuhul ei ole ürituse kulud otseses sõltuvuses ürituse tuludest ega publiku arvust (nt esinejaga kokku lepitud honorar ei muutu sellest,kas üritusele on kohale tulnud sada või tuhat inimest) ning seega: mida rohkem osaleb üritusel külastajaid, seda suurem on ürituse piletitulu. Mööndustega võib öelda, et mida suurem on üritus ja selle eelarve, seda suurem on ka piletihind (ehk Eesti keskmine 5,6€ ei ole absoluutne tõde ning ilmselt viib keskmise alla tasuta kontsertide hulk).

Oluline on märkida ka seda, et nende näidete puhul investeeris riik tegelikult juba 33% ürituse eelarvest ehk 1400€, kuid antud näite mõlemal juhul on käibemaksu laekumine igal juhul ületamas riigi esialgset investeeringut.

Soodsam maksukeskkond võimaldab sündmuste korraldajatel toota paremat sisu ja tuua üritusele rohkem publikut. Soodsam käibemaksumäär võib mõjutada ka väliskorraldajaid Eestit mõne teise riigi asemel eelistama. Loodetavasti mõtleb seaduseandja selle peale, sest näiteks praegu kultuuriministri portfelli hoidvate sotside üks kultuurialaseid põhilubadusi oli just kultuurisündmuste piletite käibemaksumäära vähendamine. Riigipoolne investeerimine sündmustesse ja käibemaksumäära langetamine on hea võimalus ergutada majandust ja teenida lisa riigieelarvesse.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.