• OMX Baltic0,16%274,22
  • OMX Riga0,09%865,49
  • OMX Tallinn0,08%1 742,96
  • OMX Vilnius0,41%1 068,74
  • S&P 500−2,95%5 872,16
  • DOW 30−2,58%42 326,87
  • Nasdaq −3,56%19 392,69
  • FTSE 1000,05%8 199,11
  • Nikkei 225−0,72%39 081,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,38
  • OMX Baltic0,16%274,22
  • OMX Riga0,09%865,49
  • OMX Tallinn0,08%1 742,96
  • OMX Vilnius0,41%1 068,74
  • S&P 500−2,95%5 872,16
  • DOW 30−2,58%42 326,87
  • Nasdaq −3,56%19 392,69
  • FTSE 1000,05%8 199,11
  • Nikkei 225−0,72%39 081,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,38
  • 23.03.17, 07:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EAS, see on ju loomapiinamine!

Ajakirjanik Kadri Põlendik ei suuda uskuda, et EAS asub 21. sajandil miljonite eurodega toetama projekti, mille fookuses on suurte mereelukate vangistamine akvaariumisse.
Hai Bangkoki akvaariumis
  • Hai Bangkoki akvaariumis Foto: epa
Uskumatu, et ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) on nii vastutustundetu, et on valmis raha andma loomade vangistamiseks meelelahutuse eesmärgil.
See on ikka hirmus, kui inimesel tekib idee, mida rahaks teha, ja siis ei ole enam muud silme ees kui euromärgid. Mine või üle laipade, peaasi, et saaks aga rohkem teenida. Nii paistavad mõtlevat Dirhami sadamasse veekeskuse planeerijad, EAS ja isegi meie ettevõtlusminister.
Nimelt selgus eelmisel nädalal, et EAS plaanib 2,25 miljoni euroga toetada Dirhami sadamasse rajatavat koguperekeskust Meritäht. Esmapilgul ju tore idee: tuleb teaduspark, saab sukelduda, ja allveelaevaga sõita. Kohalikud saavad tööd, turism õitseb, majandus kasvab. Uhke plaan! Ainult et keskuse fookuses on 15 meetrit sügav akvaarium, kuhu plaanitakse elama panna haid ja raid, kelle keskel kõik need võimsad atraktsioonid toimuvadki. Ikka, et näeks haruldasi loomi ja saaks närvikõdi.
Tundub, et EASis vaadati seda plaani ja mõeldi: miks mitte, paneme muidugi eksootilised loomad väiksesse akvaariumi kinni, et inimesed saaksid neid raha eest nautimas käia!
Seda ei saa muuks nimetada kui piinamiseks, kui haid ja raid tahavad päevas ujuda kümneid ja sadu kilomeetreid. Rääkimata sellest, et raidel meeldib elada 22-91 meetri sügavusel põhjas. Kaheldav, et neile suudetakse luua eluks loomulikku keskkonda.
Mujal veeparke suletakse
Samal ajal räägitakse Eestis tsirkuses loomade kasutamise keelamisest. Mujalt maailmast on teada näiteid, kus veeparke suletakse, sest sealsete loomade elu on talumatu. Kõige tuntum näide on muidugi Sea World, mille kohutavatest tingimustes räägib dokumentaalfilm „Blackfish“. EASi otsustajad, kes te seda projekti olete nõus lahkel käel toetama, vaadake seda. Vaadake, milliseks muutuvad ebaloomulikes oludes elavad loomad, kes lähevad stressi.
Ehk maailmas, kus tegeletakse üha rohkem sellega, et taastada inimeste rumalusest tekkinud hävitavaid tagajärgi looduses, läheme meie Eestis tagasi eelmisesse sajandisse. 
Keskuse pooldajad ironiseerivad loomakaitsjate üle: paneme siis loomaaiad ka kinni! Tõesti, sealgi on loomade liikumisruum piiratud ja elukeskkond pole päriselt loomulik. Kuid! Loomaaiad loodi siiski liikide säilitamise eesmärgil ja seal tehakse suuri pingutusi selle nimel, et nende asukatel oleks võimalikult hea elada.
Kogu Läänemaa päästerõngas?
Pooldajad ütlevad ka, et see keskus on ainus, mis suudab veel Läänemaa päästa. Kahtlen. Ja kõigele vaatamata ei tohi turismi ja majandust elavdada looduse ja teiste elusolendite arvel. Inimene ei ole looduse kroon, vaid osa loodusest. 
Õnneks ei ole keskuse plaan veel paigas. EAS tahab näha täpset plaani koos loodusekspertide hinnangutega. Ent veekeskuse juht Mart Vahtel juba teatas, et siis ta ei ole enam see projekt, kui nad eluskaladest loobuvad ja sinna plastmassist kalad sisse panevad. Kuigi ma loodan, et loomakaitsjate allkirjade kogumine töötab ja vähemalt EAS mõtleb ümber, siis kardan, et seda raharongi enam ei peata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.12.24, 14:34
LHV: energiatõhususe roheinvesteeringud annavad konkurentsieelise
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele