Aplalt tallinlase rahakoti kallal käiva Ühistupanga pidurdamine ei tundu usutav, pall on pigem finantsinspektsiooni käes, kirjutab ajakirjanik Marge Väikenurm.
- Marge Väikenurm Foto: Eiko Kink
Äripäev soovitab küll juhtkirjas linna juhtimise enda kätte saanud Taavi Aasal viia Tallinna linn Ühistupangast võimalikult kiiresti välja, aga see on ebatõenäoline. Aas loeb juhtkirja läbi, võib sisimas vastumeelselt isegi nõustuda, kuid siis kehitab õlgu. Ühistupank on Keskerakonna kasulik eralõbu, nagu ka Tallinna Televisioon. Kuigi eralõbusid ei peaks kinni maksma maksumaksja.
Veebruari algus, 2015. On esmaspäev, ajakirjanikud kutsutud Ühistupanga pressiüritusele. Kohal on ka ettevõtja Jüri Mõis. Savisaar kutsus Mõisa panga seltskonda kolm päeva enne pressikonverentsi. Mõis läheb asjaga kaasa.
Oma raha polnud Mõis nõus Ühistupanka süstima – suhtus panga loomisesse skeptiliselt. Praegugi laidab ta linna raha valesse kohta pumpamist.
Eile pani Ühistupanga koosolekul lahkumisavalduse lauale nõukogu liige Ain Hanschmidt, tema kohale istub linna finantsdirektor Katrin Kendra. Hanschmidt ei ole põhjendanud, miks ta panga nõukogu hülgas ajal, kui tegevusloa saamine alles käib. Võib-olla ei ole ka temal sellesse usku. Igal juhul on suurettevõtja, endise pangaasutaja loobumine nõukogu kohast kõrvalt jälgides kõnekas. Hanschmidt ja Mõis olid nimed, millega Savisaar lootis pangale rahastajaid leida. Ja nüüd üks põgeneb laevalt, teine kritiseerib karmilt.
Otsustav roll on finantsinspektsioonil, kelle asi on tegevusluba pangale anda. Või siis mitte anda.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.