Kriitikud on liiga karmid

Valitsus on seadnud endale eesmärgiks Eesti rahvaarvu kasvatamise ja ühiskondliku heaolu ning sidususe suurendamise, Eesti väljaviimise majandusseisakust ning riikliku julgeoleku hoidmise ja tugevdamise. Maksumuudatused peavad neid sihte toetama ehk toetama majanduskasvu ja kasvatama inimeste sissetulekuid ning edendama tervislikku ja keskkonnateadlikku käitumist, liigutades maksukoormuse teenimiselt tarbimisele.

Maksupoliitika kujunemist mõjutab ka koalitsioonis olevate erakondade maailmavaade ja nägemus – praegu on koalitsioonis kolm maailmavaateliselt päris erinevat erakonda. Oleme püüdnud leida maksupoliitika aruteludel kompromisse, mis rahuldaksid kõiki osapooli, aga tihti pole see olnud lihtne ülesanne.

Valitsuse tugevusena tooksin siinkohal välja paindlikkuse – kõik valitsuse liikmed on olnud nõus maksumuudatusi üle vaatama, et leida ühiselt kõige mõistlikum lahendus. Tunnustan meie koalitsioonipartnereid, kellega on oleme konstruktiivses õhkkonnas pidanud pikki ja sisukaid arutelusid, et leida keerulistele küsimustele kõige paremad lahendused.

Mida riik rahaga teeb?

Kui räägime maksudest, tuleb alati vaadata ka mündi teist poolt ehk kuhu riik maksudena kogutud raha suunab ja mida maksutuludega ära teeb. Üks valitsuse märgilisemaid kokkuleppeid oli tervishoiu lisarahastus järgmise nelja aasta jooksul summas 215 miljonit eurot – see otsus aitab vähendada ravijärjekordi ja parandada teenuste kvaliteeti. Maaeluministrina saan rõõmustada, et pärast keerulisi aastaid ja kriisi põllumajanduses maksab riik sel ja järgnevatel aastatel lisaks teistele põllumajandustoetustele ka täies mahus üleminekutoetusi, mis aitavad tagada meie tootjatele Euroopa Liidu teiste riikidega võrdsemad konkurentsitingimused. Põllumeestega kohtudes näen üha enam optimismi ja kindlustunnet tuleviku suhtes, mõeldakse uute investeeringute ja tootmise suurendamise peale.

Kindlasti oli tänase valitsuse poolt õige samm tühistada eelmise valitsuse vastu võetud majutusasutuste käibemaksu ja diiselkütuse aktsiisitõusu 2018. aastal. Riigieelarve kaotas selle otsusega ligikaudu 50 miljonit eurot, aga sektori konkurentsivõime säilimiseks oli see vajalik ja mõistlik otsus. Samuti on selge, et järgneval aastal ei kehtestata pakendiaktsiisi, valitsuskoalitsioon otsustas analüüsida aasta jooksul pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustab seejärel edasised sammud.

Tugevama Eesti suunas

Kui küsida minu seisukohta maksupoliitika suhtes, siis mina pean õigeks ettevõtete klassikalist tulumaksu ja füüsilisest isiku astmelist tulumaksu. Siinkohal võime küll vaielda protsendimäärade ja astmete üle, aga usun, et see on õige suund.

Maksud on teema, mis puudutab meid kõiki ja arutelud maksumuudatuste ümber lähevad alati tuliseks, aga minu hinnangul on opositsioonipoolne kriitika valitsuse maksupoliitika suhtes olnud kohati üle võimendatud. Vaatame korraks tagasi minevikku, aega, mil Reformierakond juhtis valitsust. Sel ajal tõsteti hüppeliselt nii alkoholi kui ka kütuseaktsiisi, aga sellest nad täna ei räägi. Samuti ei ole Reformierakond selgitanud, miks nende võimuloleku ajal tõsteti elektriaktsiisi, mis on üle nelja korra kõrgem kui meie naaberriikides. Kui räägime Eesti ettevõtluskeskkonnast, siis just selline aktsiiside erinevus võrreldes lähinaabritega mõjutab negatiivselt nii ettevõtluskeskkonda kui ka inimeste ostuvõimet.

Oleme valituses liikunud edasi ühtsema, tugevama ja võrdsema Eesti suunas, paremuse suunas, kuid kindlasti on meil vaja teha palju tööd. Positiivsed muutused ei ole sageli tuntavad üle öö ja mitmeid positiivseid muutusi inimesed veel täna ei tunne, aga juba uuest aastast on need inimeste jaoks selgemalt tuntavad. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kuni keskmist palka teenivate inimeste jaoks 500 euroni, jätab inimestele rohkem raha kätte, see on kindlasti selgelt tuntav muudatus, mis parandab inimeste toimetulekut, suurendab sisetarbimist ja mõjub hästi kogu Eesti majandusele.