Ajakirjanik Liina Laks investeeriks Talpseppade fondi siis, kui see moodustaks paar protsenti ta portfellist.
- Liina Laks Foto: Andras Kralla
Maailm on täis põnevaid finantsinstrumente, mis pakuvad küll head rikastumisvõimalust, aga võivad su ka hetkega rahast ilma jätta.
Kui sageli kipub investeerimisfondidega olema selline lugu, et neid juhitakse suletud uste taga ning investor ei tea neist muud, et kas ta vara kasvab või kahaneb, siis õnneks on Etalon Varahaldus ausalt ära rääkinud, kuidas nad oma panuseid teevad. Ja riskist on ka täitsa ausalt räägitud. Etalonis teab iga investor, et ta investeering võib päevaga nulli kuluda, aga pensionifondiga tunnen end justkui siga, keda peremees-inflatsioon öösiti tasahilju veristamas käib, nii et lõpuks vaid nahk järel.
Vennad Talpsepad on koostanud pika nimekirja maailma turge tabada võivatest riskidest alates Põhja-Koreast ja lõpetades USA presidendi mõne ootamatuma teoga. Nad on arvestanud sellega, et nii kui mõni neist riskidest realiseerub, langeb turg. Ja kui turg langeb, on nemad kasusaajate seas.
Siinkohal ongi potentsiaalsel investoril mõtlemise koht: kas ta on tuleviku suhtes optimistlik või pessimistlik? Kui tõenäolised need Talpseppade kirjeldatud riskid on? Kas ma olen nendega pigem sama meelt või pean ideed hullumeelseks?
Sellistele sündmustele panustavatele strateegiatega on sama häda nagu loteriipiletiga. Kui suur on tõenäosus, et keegi kunagi kusagil lotoga võidab? Julgelt 100 protsenti, nii on süsteem üles ehitatud. Aga kas see juhtub minuga, millal ja kas ma saan miljoni või kõigest kaks eurot, et uus pilet osta – see juba saja protsendi tõenäosuse küsimus enam pole.
Kas ma investeeriksin Talpseppade fondi? Miks mitte, kui sinna pandav raha moodustaks kõige rohkem paar protsenti mu portfellist. Turgude osas olen ma pigem pessimistlik ning kui keskpangad hakkavad ühel hetkel majanduse kurssi normaliseeruma, siis võib börsidelt omajagu köhatusi tulla. Aga lotopileti ostuks ma kogu palka ei kulutaks.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”