• OMX Baltic−0,83%305,77
  • OMX Riga−0,17%872,79
  • OMX Tallinn−0,66%1 959,2
  • OMX Vilnius−0,53%1 161,45
  • S&P 500−3,96%5 446,32
  • DOW 30−3,5%40 747,22
  • Nasdaq −4,98%16 724,77
  • FTSE 100−1,56%8 474,06
  • Nikkei 225−2,77%34 735,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,37
  • OMX Baltic−0,83%305,77
  • OMX Riga−0,17%872,79
  • OMX Tallinn−0,66%1 959,2
  • OMX Vilnius−0,53%1 161,45
  • S&P 500−3,96%5 446,32
  • DOW 30−3,5%40 747,22
  • Nasdaq −4,98%16 724,77
  • FTSE 100−1,56%8 474,06
  • Nikkei 225−2,77%34 735,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,37
  • 03.04.25, 11:04

Tauno Tuisk: juustunoaga nüsimine meid enam edasi ei aita

Eesti pole veel kaugeltki valmis, järgmiste arengusammude tegemiseks läheb aga tarvis süsteemsust, julgust ja tahet, kirjutab haridus- ja noorteameti üldosakonna juht Tauno Tuisk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
“Täna võib üldistatult vastata, et meie maksusüsteemi eesmärk on maksude kogumine selleks, et riiki üleval pidada. Minu ettepanek on see eesmärk ümber sõnastada,” kirjutab Tauno Tuisk.
  • “Täna võib üldistatult vastata, et meie maksusüsteemi eesmärk on maksude kogumine selleks, et riiki üleval pidada. Minu ettepanek on see eesmärk ümber sõnastada,” kirjutab Tauno Tuisk.
Sageli jääb mulje, et juhime riiki kampaania korras. Viitan kulude kärpe ja bürokraatia vähendamise kampaaniatele. Tegevuste tõhustamine peab olema elu lahutamatu osa ilma, et keegi kõrgemalt kampaaniakorras käsu annaks.
Küsimus on hoopis milleski muus. Oleme jõudnud arengus punkti, kus juustunoaga x% kärpimine soovitud efekti ei anna. Tuleb käsitleda sisulisemaid teemasid ja teha põhimõttelisi muudatusi. Nii loome eeldused eelarvedefitsiidi vähendamiseks ja juhime riigi uuele arengutasemele.
Pakun välja mõned teemad, mis vajaksid riigikorralduses uut lähenemist.
Riiklikud toetused. Kui palju neid on? Sadu? Tuhandeid? Sotsiaalsed, haridus-, ettevõtlus-, keskkonnaalased toetused jne. Kui palju raha kulub menetlemisele ning milline on tegelik mõju saajale, andjale ja ühiskonnale?
Toetuste süsteem vajab läbivalgustust, ühtlustamist ja standardiseerimist. Peamine küsimus: milline on toetuse kasu? Kui ei osata vastata, võib selle lõpetada.
Maksusüsteem. Palju on räägitud personaalsest riigist. Mida see tähendab? Personaalse riigi loomisel võiks ka maksusüsteemile otsa vaadata ja küsida: mis on meie maksusüsteemi eesmärk?
Täna võib üldistatult vastata: maksude kogumine, et riiki üleval pidada. Minu ettepanek on see eesmärk ümber sõnastada. Uueks eesmärgiks on maksusüsteemi kaasabil suurendada iga kodaniku, ettevõtte ja riigi terviklikku arengut.
Riigil on kuhjade viisi andmeid. Nende pinnalt oleks võimalik disainida personaalsem maksusüsteem, mis võtab arvesse kodanike ja ettevõtete õiguskuulekust, ohutut ja tervislikku elustiili, haridust, maksukuulekust jms. Lihtsustatumalt: mida eeskujulikum kodanik, seda väiksem maksukoormus. Mida väiksem maksukoormus, seda rohkem jääb raha inimestele ja ettevõttele kätte.
Mida rohkem on inimestel ja ettevõtetel rahalisi vahendeid, seda rohkem suunatakse neid vahendeid tagasi majandusse. Mida rohkem raha liigub majandusse, seda rohkem tekib riigile maksutulu. Kõik võidavad.
Kas eksamite aeg on möödas? Üldhariduskoolide eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ja hindamine maksab miljoneid. Kas seda ikka on sellisel kujul tarviline teostada?
Kas saaksime üldhariduskoolide õppetegevuse ja õpilaste hindamised üle vaadata ning loobuda põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamitest? Mida need lõpueksamite hinded tegelikult näitavad? Pigem võiks hindamine edaspidi olla korraldatud jooksvalt, et iga õpilane näeks ja teaks, kus maal ta parasjagu oma õpiteel asub.
Ja lõppeks – kui õpilane on eksami eel närvis, teinekord lausa magamata ja tänu sellele põrub, samas jooksvad hinded ja igapäevane õppetöö on korras, siis eksami väärtus muutub küsitavaks.
Kõrgharidus. Kõrgkoolide dubleerivad õppekavad tuleks kokku viia ning luua üliõpilastele senisest suurem motivatsioon lõpetada nominaalajaga. Kui hariduse omandamine jääb venima, siis üle nominaalaja tudengitele muutub õppetöö tasuliseks. See vähendab järjest kasvavat koormust kõrgkoolide riikliku tegevustoetuse osas.
See ei tähenda kõrghariduse tasuliseks muutmist, vaid distsiplineerivat meedet ning kõrgharidus oma olemuselt jääks endiselt tasuta kättesaadavaks. Targem rahvas loob suuremat väärtust endale ja ühiskonnale.
Riigi äriühingud. Kas kõik riiklike äriühingute teenused on vajalikud või saab osa üle anda erasektorile?
Turutõrke korral on riigipoolne teenuse korraldamine asjakohane, aga võtame näiteks kinnisvara küsimused. Liiga palju on näiteid, kus riikliku kinnisvara teenuse hinnatase on võrreldes erasektoriga oluliselt kõrgem. Sarnaseid näiteid saab tuua ka IT sektorist, kus riik ise peab üleval mitmeid teenuseid, kuid ehk on aeg kutsuda laua taha erasektori esindajad ja anda teenused üle. Eesmärgiga kogukulusid vähendada ja toimepidevust suurendada.
Taristu ja liiklus. Sõiduteede remondikulude vähendamiseks tuleks üle minna lamellrehvide kasutamisele. Uuringute kohaselt lõhub naastrehvidega sõiduk Tallinn-Tartu-Tallinn marsruudil sõites ühe reisiga mitme kilogrammi ulatuses asfaltkatet. Kalkulaatoril jääb ekraan kitsaks, arvutamaks välja lõhutud asfaltkatte tonnaaž ning teede remondiks ja taastamiseks kuluvad summad.
Liiklusega seonduvalt võiksime debateerida teiselgi teemal. Kas kõiki inimkahjudeta liiklusõnnetusi, plekimõlkimisi ja kevadistes löökaukudes lõhutud rehve peab ikka politsei menetlema? PPA ressursse saaks vabastada, andes plekimõlkimiste käsitlemise üle erasektorile, kindlustusfirmadele.
Eesti pole valmis
On palju valdkondi veel, mis vajavad süvitsi vaatamist. Näiteks riigihanked. Kas praegune süsteem tagab tõhusaimad lahendused? Tervishoid – miljarditesse eurodesse ulatuvad rahavood tuleks rohkem suunata ennetusse, sest tagajärgedega tegelemine on palju kallim.
Eesti pole valmis. Peame oma riiki edasi arendama. Võimalusi on palju, vaja on vaid julgust ja tahet.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele