Tallinna Sadam lööb mitu kärbest korraga

Tallinna börsi juht Kaarel Ots kutsus möödunud nädalal Äripäeva arvamusloos riiki senisest enam panustama kohaliku börsi arengusse ning tegutsema pikaajalise strateegia kohaselt. Pean vajalikuks, et valitsus liiguks Tallinna Sadama börsile viimise plaaniga tempokalt edasi.

Otsa sõnul annab viimane majanduskriis tänaseni tunda ka kapitaliturgudel, mis vajaks edukaks tegutsemiseks pikaajalist strateegiat ja suurema pildi nägemist. Nõustun börsijuhi seisukohaga. Siinkohal tuleb mängu valitsuse otsus tulla Tallinna Sadama vähemusosalusega börsile. Tegemist on sammuga, mis tabab mitut kärbest korraga.

Tallinna börs vajab toetamist ning elavdamist. Teadupärast on LHV Pank Tallinna börsi viimase kuue aasta ainuke IPO. Sel sajandil ei ole senini ühtegi riigiettevõtet börsile viidud. Nüüd saab esimeseks suureks proovikiviks Tallinna Sadama IPO, mille ettevalmistused käivad. Valitsuse plaan viia Tallinna Sadama vähemusosalus börsile pakub inimestele ja pensionifondidele uusi võimalusi, kuidas raha Eestisse investeerida ja sellelt teenida. See samm elavdaks kindlasti kohalikke kapitaliturge.

On, mida börsile panna

Eesti Panga möödunud aasta lõpu uuring näitas, et ligikaudu 70 protsenti Eesti peredest hindab oma käekäiku heaks ning veelgi enam on neid, kes usuvad, et suudaksid vajadusel säästa. Ligikaudu sama suur oli säästa suutvate perede osakaal ka enne majanduskriisi, kuid 2012. aastaks oli osakaal märgatavalt langenud. Suurenenud optimismi näitavad viimastel aastatel ka keskmise ja madalama sissetulekuga pered, kelle hinnang enda säästmisvõimele on samuti paranenud.

Eesti ettevõtete ja kodumajapidamiste hoiuste kogumaht ulatus 2016. aastal 11,1 miljardi euroni. Juulis avaldatud statistika kohaselt on majapidamiste sularaha ja hoiuste maht suurenenud aastaga rohkem kui 9 protsenti. Ka kohustuslike pensionifondide vara on Eestis viimastel aastatel kasvanud, kuid suuremat osa sinna investeeritud rahast ei ole suunatud kodumaisesse majandusse, vaid see on liikunud investeeringutena välismaale. Üha suurenevad säästud pakuvad võimalust investeerida. Tallinna Sadama positiivse kogemuse põhjal ei saa välistada ka mõne teise riigiettevõtte börsile viimist.

Üks Tallinna Sadama börsile viimise põhjus on ettevõtte läbipaistvamaks muutmine. Sadama korruptsioonijuhtumi järgselt on ettevõttes tehtud küll väga põhjalik sisemine puhastus ning ma pean Tallinna Sadama uusi juhtfiguure väga võimekaks, kuid ettevõte vajab usalduse taastamiseks läbipaistvust ja korrektset asjaajamist. Tallinna Sadama praegusel juhil on börsiettevõtte kogemus, see tuleb ka IPO korral igati kasuks.

Riigiettevõtete juhtimist aitab läbipaistvamaks muuta ka nimetamiskomitee, mille arvamusele tuginedes nõukogudesse inimesi määratakse.

Olen varem üles kutsunud riiki üles võlakirju emiteerima, sest see oleks minu hinnangul hea võimalus majanduse ergutamiseks. Euroopa Keskpankade võlakirjade ostuprogrammi raames on meie keskpank niigi alates märtsist 2015 ostnud teiste riikide võlakirju mahus 100-209 miljonit eurot kuus. Eesti riigi võlakirju pole ostetud, sest neid pole olemas. Millisel viisil raha kaasamine riigile kõige soodsam on olukorras, kus riikidele antakse pea olematu intressiga laene, jääb otsustada rahandusinisteeriumi kolleegidele.