Eesti Panga president Ardo Hansson paistab olevat mees, kes julgeb olla eriarvamusel vaatamata positsioonile, mis suisa nõuab tallalakkumist, kirjutab ettevõtja Kaur Lass.
- Raharaiskamine Foto: PantherMedia/Scanpix
Kahju, et tema seisukohti kuulda ei võeta, sest need on põhjendatud. Nende arvessevõtmine kaitseks nii tavakodanikku kui ka õiguspärasust ja aitaks ettevõtlusel kasvada.
Hansson on vist küll Euroopa Keskpanga silmis kõige ebapopulaarsem keskpankur, kelle sõnavõtte alati kardetakse. Aga just selle pärast võiksime teda siin Eestis kuulda võtta, sest ta seab esiplaanile kodaniku huvi ja läbipaistvuse. Ta lähtub rahanduse olemusest nii-öelda vana kooli mõttes: raha eesmärk on peale käibevahend olemise ka oma väärtuse säilitamine.
Domineerima on aga jäänud rahatrükk ja laenuvõtmise õhutamine, et sedasama küsivate tulemustega rahatrükki kütta.
Sest kus need miljardid tulevad? Ühe euro haaval meie kõigi taskust. Aga see kuhu see raha läheb, on teada vaid üksikutele. Vanasti nimetati sellist tegevust varade kantimiseks. Aga kui nii toimivad keskpankurid, nimetatakse seda kvantitatiivne lõdvendamiseks, mis pole sisult muud kui sinult raha äravõtmise mustkunst.
Kuni riigil puudub majanduse arendamise visioon, on ohtlik, kui kulutusi finantseeritakse laenuga. Enamik riigi kavandatud kulutusi ei ole ju investeeringud, nad ei taga riigile tulu teenimist.
Kurb, et Eesti kavandab järgmine aasta ka defitsiidis eelarvet. Ei tohiks. See näitab, et 2007. aastast ei õpitud mitte midagi.
Kas Euroopa Keskpank kunagi ka riikide ja majanduse laastaja Mario Draghi asemele sellise sirge seljaga mehe etteotsa saab, on miljardite eurode raiskamise lõpetamise küsimus.
Allikas: Facebooki-postitus
Seotud lood
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.