Läti maksupööre viib ahastuse äärele

Juba kevadel selgus, et ühiskond toetab Läti suure maksureformi peamisi eesmärke nagu madalapalgaliste toetamine, õiglasemad maksumäärad ja suurem motivatsioon ettevõtlusega tegelemiseks. Kuid toetus hajus sedamööda, kuidas riigiaparaat reformi ellu viima asus, ning praeguseks on ettevõtjad juba ahastuse äärel.

Reformi ideed toetasid üldiselt ka ettevõtjad, sest reformi aluspõhimõtte järgi hoidus riik maksukoormust suurendamast ning kavatses eelarve puudujäägi katta hoopis maksubaasi laiendamisega. See tähendas nii inimeste motiveerimist ettevõtlusega tegelema kui ka väike- ja keskmiste ettevõtete motiveerimist varimajanduse hallist alast ausate maksumaksjate sekka tulema. Praeguseks on aga heade ideede ellurakendamise viis ettevõtjad meeleheitele viinud. Peapõhjusteks infopuudus suurte ümberkorralduste kohta ja teadmatus peatselt algava uue majandusaasta suhtes.

Paljud ettevõtted planeerivad juba järgmise aasta eelarvet ja tegevusi. Hulga oluliste otsuste, eeskätt personali- ja investeerimisotsuste langetamiseks vajab ettevõtja selget arusaamist, kuidas aasta algul kehtima hakkav maksukorraldus mõjutab kulusid ja tulusid.

Jaanuaris alustame... millega?

Praegu on aus kirjeldus olukorrast selline, et ettevõtjad ei tea, kuidas uus maksusüsteem neid mõjutab. Raamatupidajail pole infot, kuidas astmelist tulumaksu täpselt arvestada. Töötajad ei tea, kuidas uuel aastal oma astmeliselt maksustatud tulusid deklareerida.

Reinvesteeritud kasumilt kaotati tulumaks, aga sellega koos muudeti ka mitte-ettevõtluskulude arvestamist ja finantsjuhid ei tea, mida selline nulltulumaks tegelikult tähendab. Muutused on seaduses, aga juhised nende rakendamiseks avaldatakse alles novembris, täiesti viimasel minutil.

Enamgi, käimasolev riigieelarve koostamine annab juba põhjust karta, et ka seadusesse enesesse tuleb juurde veel uusi muudatusi. See kõik on firma korralikuks ettevalmistamiseks liiga keeruline ja liiga hilja.

Kui käis ühiskondlik debatt maksusüsteemi muudatuste üle, olid ettevõtjad optimistlikud. Kuid mida rohkem üksikasju reformist selgus, seda viledamaks algne optimism kulus. Muutused on väga suured, ning täpsete rakendamisjuhiste jätmine viimasele minutile suurendab märgatavalt ettevõtete raamatupidamis- ja aruandluskulusid, pahatihti lisanduvad ka suured nõustamis- ja konsultatsioonikulud. Ainsad, kes võivad kindlad olla, et neil läheb järgmisel aastal paremini, on raamatupidamisfirmad.

Õigusruumis, mida iseloomustab teadmatus ja rapsimine, võib korrektseimastki ettevõttest saada tahtmatult seaduserikkuja. Läti majandusministeerium kuulutas suurelt välja maksuameti uue põhimõtte "Nõustamine kõigepealt!". Kõlab kaunilt, aga ettevõtjad pole veendud. Ajalooliselt on maksuhaldur ettevõtjaid pigem karistanud kui nõustanud ning ettevõtjad kardavad, et ümberkorraldustega eksimisest või hilinemisest saab ettekääne uuteks karistusteks.

Eesti maksuametit tuuakse Lätis sageli eeskujuks selle lihtsuse ja kliendikesksuse tõttu. Läti maksuametis on tahe sarnaseks muutuda küll olemas, kuid muutuste tegelik elluviimine on seni küsimärgi all.

Kuigi skepsis ja frustratsioon on praegu suur, on esimene tõehetk novembris, kui selgub täpsem ümberkorralduste ulatus. Teine tõehetk on ilmselt kusagil järgmise aasta keskel, kui saab juba teha esimesed järeldused uue maksusüsteemi õigustatuse kohta.