Igale Eesti perele robot

Kui Elon Musk koos Teslaga Tallinna jõudis, oli robotite kasutamine riigis juba alanud. President Kersti Kaljulaid kutsus ta Kadriorgu, näitas rohelist energiat väärtustavale ärimagnaadile mesitarusid ning võttis kavalal ilmel nende juurde vuranud pakirobotist salapärase saadetise. Avanud Eduka Eesti logoga ümbriku ning ulatanud sealt leitud ingliskeelse dokumendi külalisele, suunduti naeratuste saatel detailidest rääkima Kadrioru kunstimuuseumi barokkvõlvide alla kaetud kohvilauda.  

Hoonesse sisenedes äratasid suure raamatusõbra Eloni tähelepanu eesti rahvusliku maalikunsti rajaja Johann Köleri meistriteoste kõrvale selleks ürituseks asetatud A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” köited. President märkas seda, tsiteeris kirjaniku kuulsat lauset ”Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!” ning läks pragmaatilise inimesena kohe kohtumise peateema juurde: “Eestlased on läbi ajaloo olnud väga töökas ja sihikindel rahvas, kuid armastusega pole saatus meile väga armuline olnud. Teie käes olev dokument toob detailselt välja Eesti soovi luua koos parimate partneritega ühiskond, kus rutiinse, raske ja vähetasustatud töö teevad ära robotid, mis jätab pisut enam aega ka armastusele!”

President selgitas, et Eesti on hästi teadlik tehisintellekti kasutuselevõtuga kaasnevatest võimalustest ning neid varjuna saatvatest eksistentsiaalsetest hirmudest. Eesti valitud teele ei kuulu autonoomsed ründerelvad ning inimeste elu nende tahte vastaselt juhtima hakkavad robotid. Seisame silmitsi probleemiga, kus nii mõnelegi töökohale ei leidu täitjat kas siis madala palga, eriala ebapopulaarsuse või töö keerukuse tõttu, mis pidurdab meie majanduse arengut. Eesti uue strateegilise arengukava alusel soovime 15 aastaga luua riigi, mille iga perekonda abistab igapäevastes toimingutes tark robot. Oleme inspireeritud USAs tehtud uuringu tulemustest, mille kohaselt on inimeste ja robotite sümbioosis sündiv tulem 85% võrra efektiivsem kui nende tegevus eraldi.

Elon Musk pööras pilgu Kersti Kaljulaidi poole. Ta oli ühtaegu nii üllatunud kui ka meelitatud. Raamidest väljas mõtleva Eesti ambitsioon äratas talle nii loomuomase instinkti luua midagi teistsugust, põnevat ning maailma parandavat. Väike edumeelne riik Euroopa väravas oli just õige paik innovatiivsete lahenduste loomiseks. Kohe lepiti kokku, et järgmise  põlvkonna majanduse konstrueerimist alustatakse isesõitvate masinate abil transpordisüsteemi efektiivsemaks, ohutumaks ning keskkonnasõbralikumaks muutmisest. Osa vabanenud personalist sai tööd Tallinna, Tartusse, Narva ja Pärnusse loodud Tesla päikesekatuste tootmise tehastes, mille kaunid karastatud klaasist paneelid tegid hooneid ning masinaid elektriga varustades ehitusrevolutsiooni Nuustakust Pariisini.

Järgneva kümne aasta jooksul juurutati Eduka Eesti logoga dokumendi alustalad sihikindlalt reaalmajandusse. Tehisintellekt ilmus väga erinevatele elualadele ning asus hõlbustama inimeste elu. Vanuritel avanes võimalus tellida mobiiltelefoniga ravimid ja toit robotitest kullerite abiga koju. Tarkade masinate toel tervishoius toimunud areng võimaldas parandada diagnoose ning ravida patsiente täpsemalt ning kuluefektiivsemalt. Kuritegevus oli langusspiraalis, sest nutikad jälgimisdroonid, pettusevastased algoritmid ning tänavatel korda valvavad tehismehikesed kandsid tuvastatud seaduserikkumise kohe e-registrisse. Metsades võis askeldamas näha roboteid, kes puude langetamise järel raielangi uute istikutega täitsid, harvendusraiet tegid ja võsa lõikasid. 3D-printimise abil kerkisid hooned kuude asemel päevadega ning põldudel toimetav tehisintellekt sooritas hindele viis pluss kõik operatsioonid külvist kuni lõikuseni.

Robotite tuleku algusaastatel inimestes valitsenud töökohtade kaotamise hirm asendus peagi õppimisvaimustusega. Tehisintellekt motiveeris seni lihtsamat tööd teinud inimesi tarka tehnoloogiat kiiresti omandama, kuna see andis enam vaba aega ning tagas kõrgema sissetuleku. Automatiseerimine tõi eluterve konkurentsi, lõi uusi töökohti ning kasvatas tootlikkust. Haridussüsteem keskendus laste loovuse arendamisele. Targad masinad aitasid luua veebikursusi, arvestades iga õpilase vajadusi, taset ja õppimisvõimet. Innovatsiooni säilitamise nimel loobus Eesti robotite kui inimesi abistavate tarkade tööriistade otsesest maksustamisest, vaid keskendus nende abil loodud kõrgema lisandväärtuse ümberjagamisele kapitali- ja tulumaksu kaudu.

Aastal 2031, just jaanipäeva eel sai Elon Musk Kersti Kaljulaidilt kutse tähistada oma juubelit Eestis. Mõte pidada 60. sünnipäeva riigis, mille maailmakaardile viimisel oli ta hingega kaasa aidanud, tundus ahvatlev. Tallinna saabudes võttis teda koos presidendiga vastu Eesti inseneride loodud ning äsja möödunud aasta parimaks finantsjuhiks valitud tehisintellekt. Nädalase ringkäigu järel riigi erinevates paikades lahkus Elon Musk Eestist õnneliku ning rahulolevana. Robootika oli andnud märkimisväärse panuse ühiskonna arenguks, tehes töötamise tõhusamaks, ning kinkinud inimestele enam aega armastusele, millest sündis palju toredaid lapsi.

 

 

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.