Kuigi maailmavaateliselt sobiksid sotsiaaldemokraadid Tallinnas Keskerakonnaga käsi lööma, on sotsidel Keskiga diili tegemisest kaotada rohkem kui võita.
- Kurb koer Foto: PantherMedia/Scanpix
Veel enne, kui hea valimistulemuse rõõmupisarad Tallinna linna tüürima jääva Taavi Aasa palgeilt kuivada jõudsid, lõi ta ukse võimalike võimupartnerite nina ees mürtsuga kinni: partneri kaasamise esimene tingimus on tema sõnul, et midagi ei hakata lõhkuma või kinni panema. Kinnipanemine kõlas kahemõtteliselt, sest vaevalt teab Aas, kes Edgar Savisaare ränga jalajäljega Tallinna linnavalitsusest parasjagu kapo vaateväljas on, kuid silmas pidas Aas muidugi Tallinna TVd, mille sulgemise on välistanud ka Keskerakonna uus häältemagnet Mihhail Kõlvart.
Savisaare truu abilisena kõigist varasematest korruptsiooniskeemidest ja maksumaksja rahaga läbustamisest hästi teadlikul Aasal on kahtlemata huvi status quo’d säilitada: sellest sõltub nii tema enda kui ka paljude truude keskerakondlaste leib. Peaminister Jüri Ratase olukorra teeb see ainult raskemaks: kui Tallinna kaubamärgiks jääb korruptsioon ja maksumaksja raha väärkasutamine, on tal üha keerulisem riigi tasandil näidata, et Savisaare painest vabanenud Keskerakond on ka päriselt uuenenud.
Savisaarelt ajaloonõuniku palka ära võtta ja Savisaart erakonnast väljagi heita on lihtne nüüd, pärast valimisi, kui Savisaare asemel on esile kerkinud uus vene häälte magnet.
Raskem on muuta taas haljaks see põlenud maa, mille Savisaare linnavalitsus on Tallinna maha jätnud. Ratas ei saa jäädagi korrutama, et temasse kui peaministrisse ja erakonna juhisse ei puutu. Eriti mitte siis, kui Keskerakond peaks Tallinnas jääma üksi valitsema.
Sotse ei saa Tallinnas oodata eriti palju muud kui Keskerakonnaga jagatud jant ja jama. Mingit võrdset partnerlust sotsidele ei pakuta, see on klaar. Keskerakond otsib ikkagi puudlit – sellist, nagu olid Jüri Pihli juhitud sotsid. Selle perspektiiviga on sotsiaaldemokraatidel võimuliitu minekust rohkem kaotada kui võita hoolimata sellest, et Nõmme häältemagnet Rainer Vakra ja samuti hea tulemuse teinud Helve Särgava saaks rohkem pildile. Ainult et pilti, millele nad pääseksid, ei joonistaks mitte nemad ise – see on ette valmis.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”