Suur osa ettevõtjaid on kaks aastat mööda vaadanud seadusemuudatustest, mis võiks nende elu palju lihtsamaks teha, kirjutab ajakirjanik Kadri Põlendik.
- Kadri Põlendik Foto: Andras Kralla
Jutt käib 2015. aastal jõustunud äriseadustiku muudatustest, mida küll toona mängiti peamiselt välja kui eelnõu, mis aitab idufirmadel konkurentsivõimet parandada. Tegelikkuses ei puudutanud seadusemuudatus üksnes iduettevõtteid, vaid kõiki osaühinguid, mis said juurde rohkem selliseid võimalusi, mis olid aktsiaseltsidel olemas.
Täpsed reeglid hirmutavad
Üldjoontes võib öelda, et osanikel on olnud võimalus kaks aastat oma suhteid paremini reguleerida ja ka rohkem asju põhikirjas paika panna. Paraku on neid muudatusi seni praktikas harva kasutatud. Advokaadibüroo Triniti advokaat Mikk Põld tõdes, et ilmselt on põhjus teadmatuses, aga ka hirmus selle ees, et põhjalik reeglite kirjapanek on keeruline. Tegelikkus on aga see, et nende võimaluste vältimisega teevad ettevõtjad oma elu keerulisemaks ja võivad lausa valesid otsuseid teha.
Advokaadid on näitena toonud olukorda, kus toimub uue juhatuse valimine ja väikeosanik soovib endale meelepärast inimest juhatusse. Levinud on teadmine, et kui see inimene näiteks suuromanikule ei meeldi, siis ta saab vastuhäältega kindlustada, et ta juhatusse ei saa. Tegelikult pääsevad juhatusse need, kes saavad kõige rohkem hääli ja vastuhääled ei loe. Samas on olukordi, kus väikeosaniku kandidaat ongi juhatusest välja jäänud, sest ta ei olnud sellisest muudatusest teadlik.
Valmistu halvimaks
Teine asi, mida peaks iga osanik teadma, on see, et nüüd ei pea enam omavahelisi suhteid reguleerima üksnes osanike lepinguga, mida on lihtne rikkuda, vaid suhted saab põhjalikult kokku leppida juba põhikirjas. Tõsi, siin võib takistuseks osutuda äriregister, kes peab hakkama nüüd keerukamaid põhikirju läbi vaatama ja otsustama, kas need on seadusega kooskõlas või mitte. See aga ei tohiks ettevõtjat takistada enda tulevikku kindlustamast sellega, et reeglid on kindlalt paigas ja kehtivad ka siis, kui osanike vahelised suhted peaksid hapuks minema.
Seega, igal ettevõtjal on oluline end kurssi viia kõigi teda puudutavate seadusemuudatustega, mitte ainult sellega, millised maksud muutuvad. Ühel hetkel lõhkise küna ees seistes on kasulikum teada, kuidas seda parandada, mitte tõdeda, et asi on katki, ja hakata uut küna ehitama.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.