Valitsusläbirääkimistel tehti põhimõtteline otsus põllumehi toetada, mitte ei valitud välja konkreetseid ettevõtteid, kirjutab majandusminister Kadri Simson (KE).
- Kadri Simson Foto: Raul Mee
Postimehe eksitavad lood sellest, kuidas aasta tagasi läbirääkimisi pidanud koalitsioonipartnerid Eesti põllumehi toetasid, on tekitanud üksjagu segadust ning toonud endaga kaasa valedel tugineva umbusaldussoovi. Tekkinud segadus vajab selgitust.
Ma ei näe huvide konflikti enda osalemises maaelu peatüki läbirääkimistel. Fraktsiooni juhina osalesin aasta tagasi toimunud läbirääkimistel mitmete teemade nõupidamisel, aga maaelu peatükis pigem toetava jõuna kaitstes Keskerakonna seniseid põhimõtteid. Tuleb ka mõista, et läbirääkimiste käigus ei mindud detailidesse ega otsustatud korda, kuidas toetusi tulevikus üksikutele ettevõtetele jagatakse. Seda tehti nädalaid hiljem maaeluministri määrusega, delegeerides PRIAle lõpptegevuse. Koalitsiooniläbirääkimistel tehti põhimõtteline otsus, et sektor vajab toetust. Fooniks olid Venemaa vastusanktsioonid ja seakatk.
Ma ei ole osalenud ühelgi nõupidamisel, kus mõne ettevõtte kasuks otsuseid langetatud oleks. Loodav võimuliit arutas vaid Põllumeeste Keskliidu, Talupidajate Keskliidu ja Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekut erinevate kriisis olevate põllumajandussektorite toetamiseks. Nende seas oli kriisiabi, tõuaretustoetus ja üleminekutoetus. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on muuseas ka viimastel päevadel üle kinnitanud, et suurt kõneainet pakkunud tõuaretuse toetamine seakasvatussektoris oli ja on senini vajalik Eesti sealihatootmise säilitamiseks ja taastamiseks.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.