Maksukuulekuse skoor avalikuks

Et maksuameti uus meede, nn maksukuulekuse skoor, ei jääks pelgalt taustainfoks, konkureerima erasektori toodetega, peaks maksuamet jõulisemalt selle kasutusvõimaluste osas diskussiooni algatama.

Esiteks tuleks see siduda teiste maksuameti protsessidega. Näiteks käibemaksu tagastus – miks peaksime kohtlema võrdselt neid ettevõtteid, kes jätavad kohustused riigi ees täitmata ja korrektseid ettevõtteid. Tegelikult peaksid eeskujulikud ettevõtted saama kiiremini ja lihtsamalt käibemaksu tagasi.

Kindlasti saaks skoori siduda ka uue riigihanke seadusega. Skoori võiks lisada konkreetse ümbrikupalga riski parameetri. Täna räägitakse riigihankel osalemisel umbmäärasest keskmise palga statistikast. Kus see avaldatakse, kes analüüsi teeb, kuidas seda arvutatakse? Õigusselguse mõttes oleks kõige lihtsam lisada parameeter maksukuulekuse skoori, kus ettevõttele oleks kohe selge, kas kvalifitseerub hankele või mitte.

Seda skoori kasutada ka teised organisatsioonid. Näiteks erinevate toetuste jagamine – ka siin peaks kehtima läbiv loogika, et toetusi saavad riigilt ainult need, kes on ise eeskujulikult ja ausalt käitunud riigi suhtes. Kuivõrd maksuamet omab kõige rohkem informatsiooni ettevõtete kohta, peakski amet ühe rollina pakkuma andmete ristkasutust skoori näol teistele organisatsioonidele.

Läbipaistev ettevõtlus

Kindlasti peaks maksuotsustes sisalduv info jõudma avalikku kasutusse, sest kui on petetud riiki, pole välistatud esimene nn „külma arve“ tegemine hankija suhtes. Samas sisaldavad maksuotsused ärisaladust, seega nende täies mahus avaldamine pole mõeldav. Juba täna on riskihinnangus kajastatud ka maksumenetlus alane teave, mistõttu võiks kogu skoor olla avalik – avaliku kasutuse mõttes ongi oluline ainult menetluse tulemus ja rikkumise olulisus.

Maksuriskide vältimiseks peab tehingupool tegema laiapõhjalise uuringu oma partneri kohta. Selle asemel, et panna ettevõtjad turuanalüüse tegema, peaks maksuameti riskhinnang andma ammendava vastuste, kas konkreetse isikuga kaasneb maksupettuses osalemises oht või mitte. Kahjuks on täna selliste kafkalike hooluskohustuste rakendamine ainult tõusvas trendis, kus näiteks on ettevõtjale pandud kohtustus tuvastada riikliku taustaga isik. Vähe sellest, et riik ei paku andmebaasi, kus seda fakti kontrollida, ei tea ka riik ise, keda täpselt riikliku taustaga isiku puhul silmas peetakse. Maksuamet saaks siin eeskuju näidata.

Sellise maksuameti hallatava skooriga saaks aiata kaasa ettevõtlussektori ausamaks muutmisele. See võimaldaks tõsta maksukuulekust ilma täiendava aruandluse, uute süsteemide või keeruliste seadusteta.