Osa dividenditulust omavalitsustele

Kõigis valdades elab hulk inimesi, kes valla eelarvesse sentigi ei maksa. Osa nendest maksab mõnda teise omavalitsusse, osa ei maksa üldse midagi. Meie Viimsi valla pilootprojekti käigus ilmnes, et selliseid elanikke on umbes veerand.

Inimeste tulude struktuur on aja jooksul muutunud. Kasvanud on iseseisvast ettevõtlusest saadav tulu, dividendid (mis riigieelarves on kirjas juriidilise isiku tulumaksuna). Palk ei ole enam ammu suure hulga inimeste ainus sissetulek. Viimsi vallas on kiiresti kasvanud maksumaksjate osakaal, kes saavad väikest palka, aga peamise tasu võtavad dividendides. Valla eelarvesse ei laeku taolise tasustamise skeemis suurt midagi.

Aastal 2002 sai Eestis dividende 26 196 inimest, möödunud aastal 70 506 inimest. Viimsi puhul tähendaks näiteks 2% dividenditulust vallale pea miljon eurot lisaraha aastas. Selleks, et suurendada valla tulusid, on vaja valda elama meelitada võimalikult palju füüsilise isiku tulumaksu maksjaid, ehk siis palgasaajaid. Hea on, kui see tähendab elukeskkonna parandamist ja teenuste arendamist vallas. Halb, kui elanike meelitamiseks kasutatakse igasuguseid kavalusi, millel pole elukeskkonna parandamisega mingit pistmist.

Vald ega linn ei saa otsest kasu vallas toimivast ettevõtlusest. Peale maapoliitika (detailplaneerimise) ei ole nende käsutuses võimalusi ettevõtluse toetamiseks ega eelarve tulude suurendamiseks. Ei jäägi palju muud üle, kui lunida raha riigieelarvest ja abirahadest.

Mõistlik oleks, kui kasvõi väike protsent juriidilise isiku tulumaksust (dividendidelt makstavast tulumaksust) laekuks kohalikku eelarvesse. See ergutaks omavalitsusi ka ettevõtlusele head keskkonda looma. Selle võrra võiks füüsilise isiku tulumaksu laekumist vähendada.

Rohkem iseseisvust

Kui kohalike omavalitsuste rahastamist kujundati, oli soov anda omavalitsustele võimalikult suur iseseisvus oma rahaasjade otsustamisel. Kohalik eelarve pidi toetuma eelkõige kohalikele maksudele. Nendeks olid kinnisvaramaks, tehingumaks ja muud. Maailm on muutunud ja Eesti koos sellega, vana skeem ei tööta enam ja tuleb luua uus valem. Nii et omavalitsused oleksid rohkem ise majandavad koos täiendavate võimaluste ja vastutusega.

Omavalitsuste rahastamise probleemi ei saa lahus vaadata regionaalpoliitilistest väljakutsetest. Kui lihtsalt suurendada ettevõtlusega seotud tulude või ka kinnisvaramaksu laekumist, võidavad sellest jõukamad piirkonnad. Paralleelselt rahastamismudelitega on vaja selget ettekujutust, kuidas toetada omavalitsusi, millel pole sellist tulubaasi nagu on Tallinnal ja Harjumaa omavalitsustel. Aga tasakaalustatud regionaalarengu rahastamine pole ka praegu väga hästi lahendatud.