Ettevõtjatele oma riiklik mobiiliäpp

Kirjutama ajendas mind kokkupuude sellise mobiilirakendusega nagu Taxify. Aastaid taksoveonduses kasutusel olnud taksodispetšeritest Kiisude aeg on Uberi, Taxify ja teiste tulekuga ümber saanud. Kui kiisusüsteemis toodeti palju telefonikõnesid ja paberimaterjali, siis taksoäppide süsteem on viinud kliendi ja teenindaja otse kokku. Otsekontakt tagab informatsiooni liikumise moonutamata kujul ning paberivabalt.

Tulles aga taksomaailmast välja ja vaadates Eesti ettevõtlusmaastikku, siis pilt enam nii kaunis ei ole. Tohutult palju ettevõtjale mittevajalikku aruandlust, pidev maksuameti küsimustele vastamine, mitmekordne tsekkide sisestamine ja nn „ digitaliseerimine“, raamatupidamise keerukus ja lõpuks uuesti maksuametile aru andmine. Siin võikski appi tulla riiklik ettevõtjatele suunatud mobiilirakendus „Mobiilne ettevõtja“. Mida selleks vaja on?

Enamasti on juba täna mobiiltelefon tihedalt seotud konkreetse isikuga läbi tema mobiil-ID. Kui nüüd keegi ütleb, et kõik ei jaksa endale mobiiltelefoni osta, siis vajadusel teeb seda riik ise.Riigi tellimusel tuleb välja arendada vastav lihtne ja ülevaatlik mobiilirakendus, mis oleks iga ettevõtja telefonis. Riik omaltpoolt loob andmelao, mis hakkab olema varustatud vastava tarkvaraga vajalike analüüside teostamiseks.

Tehingud ettevõtjate, aga ka lõpptarbijatega saavadki kokku selles serveris või pilves. Eestis on kõik tehinguosalised registreeritud äriregistrikoodi ja isikukoodiga, mis on aluseks kohe vastavate unikaalsete kontode loomiseks. Kõik tehingud registreeritud ettevõtjate vahel võiksid olla digitaalsed – mobiililt mobiilil.

Vahemehi pole vaja

Pankade osalus transaktsioonides pole enam vajalik, mis võimaldab pangakulusid kokku hoida. Registreeritud ettevõtjast e-resident ei pea enam manguma pangast arveldusarve loomise luba. See saab olema riilikus andmelaos automaatselt olemas. Raamatupidajate ja maksuameti olemasolu pole enam vajalik, kuna süsteem registreerib automaatselt tehinguid ja mistahes dokumendid on koheselt süsteemis genereeritavad.

Maksudena näeksin ma kõikide registreeritud ettevõtjate vahel toimunud tehingute automaatset käibemaksuga maksustamist ja automaatset tagasiarvestust. Tööjõud võiks olla ettevõtjale samadel alustel partner nagu teine ettevõtja. Teiste sõnadega tuleks kõik töötajad virtuaalselt teha ettevõtjateks. Muudmoodi töötada ei saakski.

Nii algaks uus ajastu ettevõtluses, raamatupidamises ja arvestuses, aga ka maksunduses ja tervishoiukorralduses. Rohkem vaba ettevõtlust ja vähem regulatsioone.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.